Euroopa palgalõhe püsib: ida ja lääne leibkondade sissetulekute vahe ulatub üle 40 000 euro

Viimastel aastatel on Euroopa majapidamised seisnud silmitsi elukalliduse kriisiga, mida süvendasid Venemaa sõda Ukrainas ja pandeemiajärgsed tarneraskused. Paljud pered on pidanud kulutusi piirama ning inimesed loevad endiselt sente, ehkki inflatsioon on juba Euroopa Keskpanga 2% eesmärgile lähenemas.

Üks olulisemaid majandusnäitajaid on ekvivalentnetosissetuleku mediaan. See on leibkonna suurust ja koosseisu arvestav sissetulek, mis näitab iga liikme suhtelist osa ühisest tarbimisest ning võimaldab hinnata leibkonna majanduslikku heaolu.

2024. aasta andmetel ulatub mediaansissetulek Euroopas 3 075 eurost Albaanias kuni 50 799 euroni Luksemburgis. Euroopa Liidus on madalaim näitaja Bulgaarias (7 811 eurot), samas kui ELi keskmine jääb 21 582 euro juurde.

Kõrgeimate sissetulekutega riikide hulka kuuluvad lisaks Luksemburgile ka Šveits ja Norra, millele järgnevad Taani, Austria, Iirimaa, Holland ja Belgia. Ka Soome, Saksamaa, Rootsi ja Prantsusmaa paiknevad ELi keskmisest kõrgemal.

Teisalt jäävad Põhja-Makedoonia, Türgi ja Montenegro edetabeli lõppu. Euroopa Liidus jääb mediaansissetulek alla 10 000 euro lisaks Bulgaariale ka Ungaris ja Rumeenias.

Eestis on aastane mediaansissetulek leibkonna kohta 16 140 eurot ehk alla liidu keskmise.

Andmed näitavad selget lõhet: Lääne- ja Põhja-Euroopa riigid on jõukamad, samal ajal kui Lõuna- ja Ida-Euroopa jäävad neist kaugele maha. Luksemburgi ja Bulgaaria mediaansissetulekute erinevus ületab 40 000 eurot.

Rooma Sapienza ülikooli dotsent Stefano Filauro selgitas, et 2024. aasta heaolu tase tuleneb pikaajalistest struktuursetest teguritest, nagu ajaloolisest majanduskasvust, industrialiseerimisest ja heaoluriigi arengust.

Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) majandusteadlase Giulia De Lazzari sõnul seletavad erinevusi ka tootlikkus ja majanduse struktuur. „Kõrgem tootlikkus võimaldab riikidel maksta kõrgemaid palku,“ ütles ta.

See tähendab, et riigid, kus on suured ja kõrge väärtusega sektorid – näiteks rahandus, infotehnoloogia või kõrgtehnoloogiline tootmine –, kipuvad rohkem maksma. Rikides, kus domineerib põllumajandus või lihtsamad teenused, jäävad sissetulekud madalaks.