ARVAMUS ⟩ Aastakümned tööl ei tohiks lõppeda vähiga

Posted in Interneti uudised

foto13.11.2025

Mõeldes tööohutusele, kangastub enamikul silme ette kiivrit, erksat vesti või kaitseprille kandev töötaja. Oht töökeskkonnas ei varitse üksnes katusel kiivrita töötades või liikuvate masinaosade vahel toimetades, vaid ka seal, kus seda esmapilgul ei märka – õhus, aurudes, tolmus ja keemilistes ainetes. Eestis on tervise arengu instituudi uuringu andmetel aastas hinnanguliselt umbes 800 vähijuhtu, mida võiks seostada töökeskkonna ohuteguritega.

See on ehmatavalt suur arv. Ilmselt ka ootamatu. Vähist rääkides mõtleme enamasti suitsetamisele, alkoholile või pärilikkusele. Oluliselt vähem teatakse aga seda, et nende sadade vähijuhtude taga võib olla hoopis töökeskkond. Kutsevähk on salakaval: ta ei anna endast kohe märku, vaid hiilib nähtamatu vaenlasena ligi ning võib aastate või isegi aastakümnete pärast võtta inimese tervise ja elu. Enamasti jääb kutsevähk diagnoosimata. Tööandjad ja töötajad ei oska ohtu karta ning vähi diagnoosimisel ei seostata seda võimaliku kutsevähiga.

Raportist «Riigi vähiprofiil 2025» nähtub, et Eestis tekitavad jätkuvalt muret töökeskkonnas esinevad riskitegurid, kuna ligikaudu 26 protsenti töötajatest puutuvad tööl kokku kantserogeensete ainete või tööprotsessidega, mis võivad põhjustada vähktõbe. Paraku ei ole seni Eestis diagnoositud ühtki tööga seotud vähki. Euroopas diagnoositakse igal aastal üle 120 000 tööga seotud vähijuhtumi – Eestis on see arv hinnanguliselt 800.

Loe rohkem >>