Ettevõtjate sõnul ei anna kliimaseaduse eelnõu neile piisavat selgust

Kliimaseaduse eelnõus on paika pandud, kui palju peavad Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused võrreldes 2022. aastaga vähenema. Näiteks viieteistkümne aasta pärast peame saastama poole vähem. Sektorite eesmärgid on erinevad. Elektri ja soojuse tootmise puhul tuleb heitekoguseid kärpida rohkem, põllumajanduses vähem.

Energeetika- ja keskkonnaministri Andres Suti (Reformierakond) sõnul on tema eelkäija välja pakutud eelnõuga võrreldes nii mõndagi kohandatud, kuid üldine suund on sama.

"See uus versioon on lühem, konkreetsem, aga kõik see eeltöö, mis on tehtud, ongi meil aidanud väga hästi valmistuda ka Euroopa Liidu kliimaeesmärkide läbirääkimisteks, nii et on läinud igati asja ette," ütles Sutt.

Suti sõnul on kliimaseadust vaja ühelt poolt looduskaitseks, teisalt ettevõtjatele investeerimiskindluse pakkumiseks.

"Arutame seadust homme valitsuses. Homme pole otsustuspäev," lisas Sutt.

Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo aga ütleb, et praegu pole kliimaseaduseks õige aeg. Alles möödunud nädalal otsustati Euroopas kliimaeesmärke leevendada, mis näitab Realo arvates, et meie võime luua seadusi, mida mõnes teises kabinetis juba ümber räägitakse.

"Kõik on aru saanud, et sellises tempos Euroopale kohustusi peale pannes tegelikult ettevõtted ei suuda olla konkurentsivõimelised maailmas muude ettevõtetega," lausus Realo.

Kliimaseadusega pannakse paika üldeesmärgid, kuid nendeni jõudmiseks luuakse sektorite kaupa ka nn teekaardid.

"Teekaardi suur pluss on see, et see on praktiline, seda on võimalik muuta ja ülehinnata või siis läbi vaadata ajas ja ma arvan, et siin me liigume ühte rada pidi. Teekaartidega töö alles käib, seadust ei ole ju veel isegi riigikogusse saadetud, et töötame nendega paralleelselt," rääkis Sutt.

"Oleme saavutanud Euroopa kliimakokkuleppes kõik eesmärgid, mida soovisime. Näiteks see, kas oleks vaja teha korrektuuri mõnes eesmärgis endas. Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus kliimaseadust pole vastu võetud," ütles Sutt.

"Teekaarte tuleb kindlasti veel arutada ja tuleb veel mitmel korral huvirühmadega arutada, aga eesmärk on see, et selleks hetkeks, kui väga sisuliselt juba kliimaseaduse üle arutelud käivad, et meil oleks siis need konkreetsemad teekaardid seal kõrval, et saaksime arutada, mis lahendused töötavad, millised mitte," lausus kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas.

Kliimaseaduse eelmise versiooni suureks probleemiks oligi Realo sõnul teekaartide puudumine ja nüüd ei tohiks nende valmimisega viivitada. Seni pole ministeerium ettevõtjaid Realo arvates piisavalt kaasanud ja näiteks tööstuse teekaartide osas on endiselt õhus palju küsimusi. Ettevõtjad ei saa aga toetada sellise seaduse vastuvõtmist, mille täitmise osas pole selgust.

"Kui paneme seadusesse juba sektoripõhised eesmärgid ja meil pole selget arusaama teekaartide näol, mida siis ühel hetkel riik ootab sektoritelt, milliseid piiranguid seatakse, kuidas tegelikult siis ka kompenseeritakse, kui näiteks tuleb teha selliseid otsuseid, mis ärilises aspektis ei ole mõistlikud, aga kliima seisukohalt olulised, siis tegelikult täna puudub kogu see raamistik," lausus Realo.

Kliimaseadust arutatakse neljapäevasel valitsuse kabinetiistungil. Suti sõnul võiks seaduse vastu võtta riigikogu praegune koosseis.

Allikas: https://www.err.ee/