- Töötervishoiu teenust pakuvad Eestis peamiselt eraettevõtted
- Turutõrke tõttu ei jõua paljud töötajad kunagi tervisekontrolli
- Tööandjad soovivad tervishoiuteenuse süsteemis suuremat riiklikku osalust
Töötervishoid - paberil kõigile, kuid päriselus vähestele: süsteem, mis ei tööta
25.11.2025
Töötajatele tervisekontrollide korraldamise kohustus on pea kõigil Eesti ettevõtetel. Sellest hoolimata, valdavalt eraettevõtete käes teenuse turutõrke tõttu paljud töötajad tervisekontrolli ei jõuagi, samas kui ettevõtted pole rahul kohustuse kulukusega ning näevad süsteemis esmatasandi tervisehoiu dubleerimist.
Ligikaudu 30 aastat tagasi seadussesse kirjutatud kohustuslike tervisekontrollide süsteem puudutab moel või teisel enamust Eesti ettevõtetest. Tööandja peab tervisekontrolli korraldama töötajale, kelle tervist võib töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada müra, vibratsioon, elektromagnetväljad, tehislik optiline kiirgus, ioniseeriv kiirgus, ohtlikud kemikaalid, bioloogilised ohutegurid, kuvariga töö, raskuste käsitsi teisaldamine, korduvaid liigutusi sisaldav töö või töö pidevas sundasendis.
«Seda nimekirja vaadates on keeruline leida täistööajaga töötavat töötajat, kelle tervist mõni ohutegur mõjutada ei võiks. Näiteks peab tervisekontrolli läbima töötaja, kes töötab vähemalt poole tööajast kuvariga, praegusel ajal hõlmab see valdavat enamust kontoritöötajaid. Kuvariga töötamisest tulenevale vajadusele kontrollida silmi ja nägemist ning luu- ja lihaskonda lisandub enamasti ka psühhosotsiaalne ohutegur ehk vaimne pinge, ilme milleta kontoritööd hästi ette ei kujuta,» selgitas Postimehele tööinspektsiooni kommunikatsioonispetsialist Carolin Liis Tamm.
«Kui mõelda tootmistöötajate peale, siis nemad töötavad enamasti sundasendis, teevad korduvaid liigutusi kätega, puutuvad kokku müra ning kemikaalidega. Mõeldes õpetajate peale, siis nende töös esineb suur vaimne pinge, mis tingib vajaduse tervisekontrolliks. Lasteaias õpetajate abidel lisandub veel töötamine sundasendis ja korduvate liigutust tegemine ning kokkupuude ohtlike kemikaalidega,» loetles Tamm.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) töökeskkonna juht Eva Põldis tõi välja, et viimati 2021. aastal läbi viidud statistikaameti tööelu-uuringu järgi puutuvad 95 protsendi ettevõtete töötajad olulisel määral kokku erinevate ohuteguritega
Turg on suuresti erakätes
Tervise Arengu Instituudi andmetel viiakse aastas läbi ligikaudu 160 000 tervisekontrolli. Põldis märkis, et teadaolevalt on enamik töötervishoiuteenuse osutajaid eraettevõtted, kuigi töötervishoiuteenust pakuvad ka suuremad haiglad. Üle poole turust katavad siiski ära Meliva, Confido ja Heba.
Meliva enda tellitud Kantar Emori küsitluse kohaselt käis kolmandik vastanutest viimati töötervishoiu visiidil just Melivas ning 14 protsenti Confidos. Täpset ülevaadet turuosade jaotusest küsitlus siiski ei anna, sest 33 protsenti ei osanud üldse öelda, kes nende viimase visiidi teenusepakkuja oli.
Ka Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni presidendi Ille Nakurt-Murumaa osutab eraettevõtete suurele turuosale. «Tegelikult meil töötervishoiu turg on selline, et pool turust, natuke üle 50 protsendi turus on ühe teenusepakkuja käes – ehk siis Meliva – ja ülejäänud poolt jagavad siis kõik ülejäänud teenusepakkujad,» ütles ta.
Turutõrke tõttu paljud tervisekontrolli ei jõuagi
Statistikaameti tööelu uuringu järgi ei olnud viimase küsitluse ajal, 2021. aastal, ettevõttes töötamise jooksul töötervishoiuarsti juures käinud ligikaudu kolmandik töötajatest. Samas näiteks noortest, 15–24-aastastest ei olnud käinud enam kui pool. Kirde-Eestis oli see osakaal 49,7 protsenti ja Lääne-Eestis 39,7 protsenti.
Ka ametikohtade lõikes on töötervishoiu süsteemis osalemine erinev, näiteks teenindus- ja müügitöötajatest ei olnud ettevõttes töötamise ajal tervisekontrollis käinud 37 protsenti, lihttöölistest aga ligi pool.
«Uuringud näitavad tõepoolest, et teatud ettevõtete grupid korraldavad tervisekontrolle harvem – näiteks mikro- ja väikeettevõtted, Kirde-Eesti piirkond –, samuti joonistuvad välja töötajate grupid, kes käivad harvem tervisekontrollis. Kuivõrd tervisekontrolli korraldamine on tööandja vastutada, siis sõltubki töötajate tervisekontrollis käimine peaasjalikult tööandja teadlikkusest ja võimalustest,» selgitas Põldis.
Ta lisas, et uuringute järgi on sageli näiteks väikeettevõtetel vähem ressursse töötervishoiu ja tööohutusega tegelemiseks, sealhulgas tervisekontrolli korraldamiseks. «Samuti võib mõnes Eesti piirkonnas olla probleemiks teenuse kättesaadavus,» möönis Põldis.
Teenuse kättesaadavus, olgu regionaalse turutõrke või ettevõtte majanduslike võimaluste tõttu, on ilmselgeks probleemiks ka Nakurt-Murumaa vaates.
«Töötervishoiu arstid täna katavad ära Eestis suuremad linnad. Tallinna, Tartu, näpuotsaga on ka Jõhvis. Aga kogu ülejäänud Eesti peab teenust ostma täpselt nii nagu nende suuremate linnade ettevõtjad, ainult selle vahega, et nende jaoks see teenus ei ole kättesaadav, sest teenusepakkujaid, kes nende piirkonda tuleks teenust pakkuma, kes omavad neid niiöelda mobiilseid kabinette, neid on Eestis käputäis. Mis tähendab, et see mobiilse teenuse hind on ebamõistlikult kõrgem,» rääkis EVEA president.
Mobiilset teenust väljaspool suuremaid linnu saavadki seetõttu endale lubada vaid suuremad ettevõtted. «Viie töötaja või kolme või nelja töötaja pärast ükski teenusepakkuja kohale ei tule. Ja kui tuleb, siis küsib ikkagi päeva hinna ehk 20 töötaja hinna,» kirjeldas ta.
«Küsimus ongi selles, et riik kohustab kõiki ettevõtjaid – sõltumata suurusest, sõltumata asukohast, sõltumata tegevusvaldkonnast – ostma teenust, mis tegelikult on nii tugeva turutõrkega, et see teenus ei ole kättesaadav. Ja ta ei hakka mitte kunagi olema kättesaadav, isegi kui me suurendame residentuuri kohti ja Tartu Ülikoolis toodame juurde töötervishoiu arste, siis need töötervishoiu arstid ei lähe mitte kunagi Kapa-Kohilasse ja Räpinasse,» toonitas Nakurt-Murumaa.
Ettevõtted tahavad süsteemis suuremat avaliku sektori osalust
Tänane, töötervishoiuarstidel ja suuresti eraettevõtetel põhinev süsteem ei hakka Nakurt-Murumaa hinnangul kunagi tööle nii, nagu seadus seda ette näeb. Tema vaates on ainuke toimiv alternatiiv töötervishoiusüsteemi ümberkorraldamine nõnda, et esmast tervishoiukontrolli teeb perearst, -õde või kohalik tervisekeskus. Näitena toob ta Soome, kus suure osa süsteemi kulust on enda kanda võtnud riik ning kaugemates maapiirkondades pakubki teenust avalik sektor.
Ka Eesti suuremaid ettevõtteid koondav Tööandjate Keskliit – kuhu kuuluvad muu hulgas ka töötervishoiu teenuse pakkujad Meliva ning Confido – on teinud ettepaneku süsteemi tuua sisse avalik sektor, ent mitte teenusepakkuja vaid rahastajana, luues töötervishoiuteenuse osutajatele tervisekassa poolt rahastatud uuringufondi.
Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop, kes on ühtlasi Meliva AS-i juhatuse esimees, selgitas Postimehele, et praeguse tervisekontrollide praktika järgi peaks inimene juhul, kui töötervishoiu arst avastab mõne ravi või uurimist vajava seisundi, ise ravi korraldama, näiteks perearsti poole pöördudes. Hinnanguliselt iga neljas lisauuringu vajaja ehk iga-aastaselt ligi 10 000 inimest tema sõnul vajalikesse uuringutesse siiski omal käel ei jõua.
Tööandjate Keskliidu välja käidud fondi eesmärk olekski töötervishoiu kontrollis avastatud terviseprobleemide kohene edasine uurimine ja ravi määramine selle asemel, et inimene iseseisvalt vastava tervishoiuspetsialisti otsib.
Riik analüüsib töötervishoiusüsteemi
Eva Põldise sõnul on riik viimastel aastatel süsteemi kõpitsenud. «2023. aastal jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mille eesmärk oli parandada teenuse kvaliteeti ning soodustada tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et töötervishoiuteenus pakuks tööandjatele suuremat lisandväärtust töökeskkonna parandamisel ja töötajate tervise edendamisel.»
Järgnevatel aastatel on plaanis analüüsida, kas muudatused on soovitud eesmärki täitnud ja milliseid parendusi oleks töötervishoiuteenuse osutumise põhimõtetes veel vaja teha.
Töötervishoiu valdkond kuulub lisaks MKM-ile ka sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse, ent viimane teemat detailselt kommenteerima ei soostunud, tuues põhjuseks, et töötervishoiu valdkonna projekti nõunik alustab tööd detsembris. Nõuniku värbamisteatest saab aga lugeda, et otsitakse kedagi, kes hindab uudset ja süsteemset lähenemist ning soovib seista selle eest, et töötervishoid ja esmatasandi tervishoid oleksid integreeritud.
Kas see tõotab ka tegelikult süsteemi suuremat ümbervaatamist, teab vaid tulevik.
Allikas: https://majandus.postimees.ee/