Aastane tarbijahinnaindeksi tõus oli novembris 4,9 protsenti

Tarbijahinnaindeks langes novembris võrreldes oktoobriga 0,2 protsenti.

2024. aasta novembriga võrreldes olid kaubad 2,9 protsenti ja teenused 7,9 protsenti kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski selgitas, et üldist hinnatõusu veavad peamiselt toidukaubad, millel on tarbijahinnaindeksis kõige suurem osakaal.

"Septembris ja oktoobris toidukaupade hinnad langesid, kuid novembris hakkasid taas tõusma," lisas Veski.

Toidukaubad kallinesid novembris võrreldes oktoobriga ühe protsendi võrra. Toidu hinnatõusu mõjutasid enim köögivilja 1,9 protsendi, juustu 3,3 protsendi, värske või jahutatud kala 7,7 protsendi ning leivatoodete 2,7 protsendi suurune hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid värskete puuviljade ja marjade 1,4 protsendi ning vorstide ja suitsulihatoodete ühe protsendi suurune hinnalangus.

"Võrreldes selle aasta oktoobriga võis novembris täheldada hinnalangust puhkusereiside, lennupiletite ning hotellimajutuse juures," kommenteeris Veski.

Elekter kallines kuuga 1,6 protsenti. Bensiinihind tõusis novembris 8,1 protsenti ning diislikütuse hind 10,8 protsenti.

Riiete ja jalatsite hinnad tõusid kuuga ühe protsendi. Kulutused eluasemele kasvasid 0,3 protsenti, sealhulgas üürikulud 0,5 protsenti.

"Võrreldes 2024. aasta novembriga langesid suurtest tooterühmadest riiete ja jalatsite hinnad 5,7 protsenti ning vaba aja hinnad 0,1 protsenti, toidukaubad olid aga 6,5 protsenti kallimad," tõi Veski indeksi aastases võrdluses välja. 

Toidukaupade 6,5 protsenti hinnatõusu mõjutas võrreldes mulluse novembriga kõige rohkem liha ja lihatoodete 7,1 protsendi suurune hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 8,4 protsendi ulatuses kallinemine ning puuviljade 6,3 protsendi ja šokolaadi 27,8 protsendi suurune hinnatõus. Aastaga on odavnenud värske köögivili 5,5 protsenti, suhkur 8,2 protsenti, oliiviõli 15 protsenti ning jahu ja tangained 2,6 protsenti.

Ökonomist: toidukaupade hinnatõus oli tugev

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles THI andmeid kommenteerides, et väga tugev mõjutaja novembris oli toidukaupade hinnatõus. "Toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad tõusid terve protsendi võrra, sesoonselt kohandatuna vaid veidi vähem ehk 0,8 protsenti," tõdes ta.

Novembris tõid hinnatõusu alla vaba ajaga seotud kulutused, mis langesid eelkõige hüplike puhkusereiside hinnalanguse tõttu ning ei näita hinnatrendi muutust, lisas Uusküla. Toitlustuse ja majutuse hinnad langesid 0,2 protsendi võrra, kuid langesid tavapärasest vähem ning seetõttu hoopis hinnad tõusid 0,4 protsendi võrra võrreldes tavapärasega.

Hotellid on juba mõnd aega väljendanud, et nad ootavad võimalust hindu tõsta, kuid madal nõudlus ja hinnakonkurents naaberriikidega on teinud selle väga raskeks, märkis Uusküla.

Hinnad jätkavad lähikuudes kasvamist, kuid märksa väiksemas tempos ja võib loota, et tuleb ka kuid, kus hinnad Eestis langevad, prognoosis Uusküla. "Euro vahetuskurss dollari suhtes on tõusnud, mis teeb kõik importkaubad odavamaks. Samuti on Hiina eksportimas odavamalt kui varem, sest USA tollid piiravad ekspordivõimalusi ning Hiina on ehitamas dumpinguga üles võimu maailmas oma riigile. Samuti on energia odav," selgitas ta.

Euroala kõrgeim inflatsioon

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tõdes, et Eestis on euroala kõrgeim hinnatõus. "Kui võtame juurde kõik EL-i liikmed, siis ainult Rumeenias oli hinnatõus veel kiirem. Muidu oleme me samas klassis Montenegro ja Kosovoga, kus on sarnane hinnatõus," ütles ta.

Eamets osutas ka, et naabermaade inflatsioon on oluliselt madalam: "Lätlaste hinnatõus oli 3,8 ja leedulastel 3,6 protsenti. Soome inflatsioon oli novembris 1,4 protsenti."

"Hinnakasvu veavad aasta lõikes teenuste hindade kallinemine ning viimastel kuudel on suurima panuse andnud toiduainete kallinemine. Oma osa on ka käibemaksu tõusul, mille mõju taandub hinnatõusust välja alles järgmise aasta teises pooles," ütles Eamets.

Allikas: https://www.err.ee/