Eesti soovib Euroopa kliimaeesmärkide täitmisel rohkem otsustusõigust
28.04.2026
Eesti taotleb rohkem otsustusõigust selle üle, kuidas kliimaeesmärki täita - muu hulgas tähendaks see arvestust riigi osas ühtsena. Riigikogu liikme Tiit Marani (SDE) sõnul on Eesti võtnud suuna kliimaeesmärkidest taganemisele.
Kliimaministeeriumi asekantsleri Kristi Klaas sõnas, et aastast 1990. on kogu heide langenud üle 66 protsendi ning Eesti on 2030. aasta heite-eesmärgi juba täitnud.
"Kui vaatame, kust kõige suurem heite vähendamine on tulnud, siis see on energeetikast, kus meil on tulnud puhtamaid energiatootmise viise, mis tähendab, et elektrit toodetakse vähem saastaval viisil," sõnas Klaas.
Mõne sektori - nagu transpordi ning LULUCF-i reeglite alla käiva maa- ja metsakasutuse - üle-emissioon ähvardab aga kaasa tuua kopsaka trahvi.
"Kui tulevad ülemajanduse eesmärgid, siis Euroopa Komisjoni poolt ideaalis me näeks, et ühelegi sektorile ei pandaks konkreetset eesmärki, vaid et riik ise saab otsustada, kuidas seda kõige õigem teha on," selgitas Klaas.
Arvestuslikult suure süsiniku emissiooniga turbasektori jaoks on põhiprobleem aga mitte sektoripõhine arvestus, vaid arvutusmetoodika.
Turbaliidu juhatuse liikme Allar Peeki sõnul eiratakse jätkuvalt tegelikku probleemi, milleks on süsiniku arvutusmetoodika.
"Täna käsitletakse turvast kui briketitootmist ehk põletamiseks minevat toorainet. Tegelikult leiab ta kasutust ajandussektorist, kus ta käitub hoopis teistmoodi. See jagab kohustused ehk kuidagi ringi, aga ei lahenda tegelikku probleemi," selgitas Peek.
Klaasi sõnul peaks käimasolevad teadusuuringud aitama tõestada, et Eesti turvas ei lähe põletamiseks. Klaas on lootusrikas, et Eesti soovid Brüsselis mõistmist leiavad.
"Mulle tundub, et suund on selle poole, et kliimapoliitika oleks lihtsam. Selleks, et nii ettevõtetele kui inimestele kui riigile tervikuna oleks lihtsamini arusaadav, kuidas neid eesmärke täita. Mulle tundub, et see võib täiesti realiseeruda," lausus Klaas.
Riigikogu sotsiaaldemokraadist liige Tiit Maran aga leidis, et Eesti on võtnud suuna kliimaeesmärkidest taganemisele.
"Nüüd oleme sattunud olukorda, kus meil ei ole enam vaja kliimaseadust - järsku öeldakse. Ühel hetkel öeldakse, et meil ei ole vaja ka sektoritele fikseeritud eesmärke, et me teeme midagi, aga midagi ei ole fikseeritud, pluss tuleb sisse see gradualism, et jätame kõik tulevikku, mis tähendab lihtsalt kohustuste enda pealt ära lükkamist kuhugi umbmäärasusse," sõnas Maran.
Allikas: https://www.err.ee/