Tarbijate kindlustunne juunis tõusis, tööstusettevõtetel langes

25.06.2026

Juunis tööstusettevõtjate kindlustunne langes, teiste sektorite ja tarbijate hinnangud pisut paranesid, selgus statistikaameti tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute tulemustest.

Võrreldes maiga paranesid nii tarbijate kui ka kaubandus-, ehitus- ja teenindussektori ettevõtjate hinnangud kindlustundele. Tööstussektori ettevõtjate hinnangud olid veidi pessimistlikumad.

 Juunis oli ettevõtete kindlustunde indikaator kõige kõrgem kaubanduses (+20,5), teenindus- ja tööstussektoris oli see vastavalt +3,1 ja -3,8. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator ehitussektoris (-12), kus suurimaks piiranguks ehitustegevusele peeti ebapiisavat nõudlust, märkis statistikaamet.

Tarbijate kindlustunde indikaator oli juunis -29, mis on parem võrreldes maikuu uuringuga, mil indikaator oli -31.

Võrreldes maiga on märkimisväärselt muutunud hinnang küsimusele "Kuidas muutuvad Teie hinnangul ettevõtte kaupade hinnad järgmise kolme kuu jooksul?". Kui maikuus oli vastajate koondhinnang sellele küsimusele 42,3 protsendipunkti ehk hinnang oli, et järgmise kolme kuu jooksul hinnad tõusevad), siis juunis hinnati keskmiselt, et hinnad langevad (koondhinnang -8,1 protsendipunkti).

Hinnangu peamiseks mõjutajaks on see, et juunis lisandus vastajate hulka üks suure töötajate arvuga jaekaubandusettevõte, märkis statistikaamet.

Varem avaldas majandusliku kindlustunde uuringute tulemusi Eesti konjunktuuriinstituut, kuid alates tänavu maist teeb neid statistikaamet.

Uusküla: tõusis inimeste hinnang oma majanduslikule olukorrale

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla märkis, et lisaks tarbijate kindlustunde paranemisele hinnati juuni uuringus optimistlikumalt ka leibkonna majanduslikku olukorda järgneva 12 kuu jooksul ning see indikaator liikus -25,4 juures 23,6-ni.

Paranes ka hinnang riigi majandusliku olukorra osas nii viimase kui ka tulevase aasta jooksul, lisas Uusküla.

Kindlustunne kasvab ka jaekaubanduses: tõusid nii viimase kolme kuu jaemüügi indeks (11,1 vs 17,1) kui ka hinnang järgmise kolme kuu müügile (40,7 vs 49). "Raha rohkem kätte jätnud tulumaksumuudatus tähendab poodidele suuremat käivet ning pakub kindlust, et tulevatel kuudel on olukord parem," ütles Uusküla.

"Positiivseid arenguid on näha ja teeninduses. Teenuste müüki hinnatakse varasemalt positiivsemalt, kuid ootus nõudluse kasvu osas on maikuust veidi väiksem. Sellegipoolest kindlustunde indikaator paranes," lisas ta.

Paranenud on ka tarbijate hinnangud hinnatõusu osas, märkis Uusküla.

"Juuni tõi lähemale lootuse Lähis-Ida kriisi lõpu osas ning nafta hinnad langesid. Hinnatõusu indikaator järgmise aasta jooksul langes 38,8 juurest 34,8-ni. Hinnatõusu ootuseid võiksid ka lähikuudel paraneda sest nafta hind on välja jõudnud 72,6 dollarini barreli eest ehk peaaegu samale tasemele, kus need olid vahetult enne sõjategevuse algust. Jaekaubanduse hinnaootus kukkus aga 42,3 juurest -8,1ni näidates hinnalangust järgneva kolme kuu jooksul hinnatõusu ootuse asemel," lausus ta.

Tööstustoodangu baromeetri halvenemise taga on aga kehvemad hinnangud toodangu mahu osas ning negatiivsemalt nähakse nii ekspordi tellimuste kui ka tervikuna tellimuste osa. Toodangu müügimahtu nähakse küll kasvamas, kuid indeks langes 43,9 juurest 22,9-ni, ütles Uusküla.

Ehitussektoris nähakse mahu osas positiivseid arenguid ning kindlustunde indikaator paranes 17,1 juures 12-ni.

"Ehitustööde mahud ja tellimused on paranenud. Kuigi jätkuvalt hinnatakse, et ebapiisav nõudlus on peamine faktor, mis tegevust piirab, siis tõusuteel on ka hinnang, et tööjõupuudus piirab tegevust," lausus Uusküla.

Allikas: https://www.err.ee/