Uuring: Viiendik eestlastest ei kogu üldse pensioniks, suurim murekoht on 40–59aastased

01.07.2026

• Uuringu järgi ei kogu 22% Eesti elanikest pensioniks, eriti 40–59aastased.
• Ekspert rõhutab varase kogumise olulisust ja näeb suurt soolist ning vanuselist lõhet.

Pensioniks mittekogumine ei puuduta üksnes nooremaid inimesi, kellele võib pension tunduda veel kauge teemana.

Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul on kõige kõrgem pensioniks mittekogujate osakaal hoopis 40–59aastaste seas. „40–49aastastest ei kogu pensioniks 30 protsenti ning 50–59aastastest 29 protsenti. Need on vanuserühmad, kus pensionini jäänud aeg on juba märksa lühem,” märkis ta.

Luminori tellitud värske uuring näitab, et 22 protsenti Eesti inimestest ei kogu pensioniks.

Kui pensionärid kõrvale jätta, kasvab mittekogujate hulk veelgi ehk 27 protsenti tööealistest eestlastest ei kogu oma pensionipõlveks. Nende seas, kes vanaduspõlvele mõtlevad, on kõige populaarsemateks investeerimise valikuteks pensionisambad, hoiukontod ning aktsiad, võlakirjad ja ETFid.

Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul näitavad uuringu tulemused, et pensioniks kogumine on Eestis jätkuvalt väga ebaühtlane. „Kõikide vastanute seas on pensioniks mittekogujate osakaal püsinud aastaga samal tasemel: eelmisel aastal ei kogunud pensioniks 22 protsenti inimestest ja tänavu on näitaja samuti 22 protsenti. See tähendab, et probleem ei ole taandunud ning surve pensionisüsteemile püsib,” ütles Madisson.

Uuringu põhjal on kõige sagedasemad pensioniks kogumise viisid pensionisambad. Teise sambasse kogub 41 protsenti ja kolmandasse sambasse 26 protsenti vastanutest. Lisaks kasutab 19 protsenti inimestest pensioniks valmistumisel kogumis- või hoiukontot ning 15 protsenti investeerib aktsiatesse, võlakirjadesse, ETFidesse või teistesse väärtpaberitesse.

Noorte puhul joonistub uuringust välja vastuoluline pilt. 18–29aastaste seas on teise sambasse kogujate osakaal kõigist vanuserühmadest kõrgeim ehk 55 protsenti ning kogumis- või hoiukontot kasutab neist 28 protsenti. Samal ajal ütleb neljandik noortest, et nad ei kogu pensioniks üldse.

„Uuring näitab, et noorte seas on väga erinevaid käitumismustreid. Osa noori kasutab pensioniks valmistumisel korraga mitut lahendust, kuid samas on märkimisväärne hulk neid, kes ei ole pensioniks kogumisega alustanud,” ütles Madisson. „Võttes arvesse, et prognooside kohaselt suureneb Eestis pensioniealiste hulk järgnevate aastatega märkimisväärselt, on aina olulisem roll iseseisval kogumisel. Seega kui on soov elada pensionipõlves väärikalt ja sõltumatult, tasub kogumisega algust teha nii pea kui võimalik.”

Uuring tõi esile ka selge erinevuse meeste ja naiste investeerimiskäitumises. Meestest investeerib aktsiatesse, võlakirjadesse, ETFidesse ja teistesse väärtpaberitesse 22 protsenti, naistest aga 9 protsenti. Madissoni sõnul on see oluline erinevus, sest pensioniks valmistumine ei tähenda ainult pensionisambaid. „Pensionivara kasvatamisel kasutatakse erinevaid võimalusi, kuid meeste ja naiste investeerimisaktiivsuse vahe on siin enam kui kahekordne. Samal ajal ei ole pensioniks mittekogumine vaid ühe soo probleem, vaid puudutab laiemalt kõiki Eesti inimesi,” ütles ta.

Madisson rõhutas, et kõige olulisem on pensioniks kogumisega mitte liiga kaua oodata. „Uuringust on näha, et märkimisväärne osa tööealistest inimestest ei kogu pensioniks üldse. Mida hiljem kogumisega alustada, seda vähem jääb aega vara kasvatamiseks ning seda keerulisem on hiljem vahet tagasi teha,” sõnas Luminori pensionifondide fondijuht.

Ekspert tõi näiteks, et kui 25aastane inimene hakkaks igakuiselt investeerima 100 eurot ning teeniks igal aastal aktsiaturgude keskmist tootlust (8 protsenti), koguneks talle 65. eluaastaks ligikaudu 310 000 eurot, millest 262 000 eurot moodustaks liitintressi osa. Kui samadel tingimustel alustada investeerimisega aga 35aastaselt, koguneks 65. eluaastaks enam kui kaks korda väiksem summa – 136 000 eurot.

Luminori tellitud uuringu viis maikuus läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1001 vastajat Eestist vanuses 18–74 eluaastat.

Allikas: https://60pluss.postimees.ee/