Euroopa Komisjon alustas tööteemalise direktiivi pärast Eesti suhtes rikkumismenetlust
09.07.2026
Euroopa Komisjon algatas Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses töötingimuste läbipaistvuse direktiiviga, leides, et Eesti ei ole viinud oma siseriiklikku õigust Euroopa Liidus kokku lepitud direktiiviga vastavusse. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel on tegemist tehniliste küsimusega, mis nüüdseks on juba lahenenud.
Euroopa Liidu töötingimuste läbipaistvuse direktiiviga tagatakse, et kõigil EL-i töötajatele antakse selget teavet oma peamiste töötingimuste, sealhulgas palga, tööaja ja töökoha stabiilsuse kohta. Samuti kaitseb direktiiv töötajaid kuritarvituste, sealhulgas ettearvamatute töögraafikute ja viimasel hetkel määratud tööülesannete eest, selgitas Euroopa Komisjoni pressiteenistus.
Samal põhjusel alustas komisjon, mille ülesanne on jälgida Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist ja rakendamist liikmesriikides, rikkumismenetluse veel ka Tšehhi, Iirimaa, Kreeka, Ungari, Hollandi, Portugali ja Soome suhtes.
Komisjon muutis oma kolmapäevast teadet, mille kohaselt olevat Eesti suhtes rikkumismenetlus algatatud palkade läbipaistvuse direktiivi, mis on tuntud ka võrdse palga direktiivi nime all, ülevõtmise suhtes.
Ministeerium: Eesti on nüüdseks puudused kõrvaldanud
Rikkumismenetluse algatamist kommenteerinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete poliitika nõunik Liis Tõnismaa teatas ERR-ile, et see puudutab direktiivi 2019/1152: läbipaistvad ja prognoositavad töötingimused.
"Tegemist on tehniliste täiendustega, mille Eesti on nüüdseks oma õigusesse üle võtnud – töölepingu seaduse muudatused jõustuvad 13. juuli – ja mille jõustumisest anname Euroopa Komisjonile teada," märkis Tõnismaa.
Tema sõnul teemaks kaks direktiivi sätet. Nende kohaselt on tööandja kohustus töötajat teavitada tööga seotud andmetest nagu tööülesanded, tööaeg, töö tegemise koht, puhkused jne hiljemalt seitsme päeva jooksul töösuhte algusest. Teiseks peab tööandja teavitama lähetatud töötajat enne lähetust, kui see kestab üle ühe kuu, täiendavatest andmetest nagu riik, kuhu tööle asutakse, riigis viibimise aeg, tasu, söögi- ja majutuskulude hüvitamine jms.
Rikkumismenetlus võib viia ka trahvi määramiseni riigile
Rikkumismenetlustega rakendab Euroopa Komisjon õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud EL-i õigusest tulenevaid kohustusi, märkis komisjoni pressiteenistus. Rikkumisotsused hõlmavad kõiki Euroopa Liidu poliitikavaldkondi ning nende eesmärk on tagada, et EL-i õigust kohaldatakse kodanike ja ettevõtete hüvanguks nõuetekohaselt.
Kolmapäeval avalikustatud rikkumismenetluse raames saadeti neile riikidele ametlik märgukiri, milles selgitatakse kahtlustatavat rikkumist ning millele riik peab kahe kuu jooksul vastama ja lubama rikkumise kõrvaldada. Kui komisjon ei pea vastust piisavaks või rikkumine jätkub, saadab komisjon rikkumismenetluse teises etapis riigile juba põhjendatud arvamuse, milles kirjeldatakse täpselt, milles rikkumine seisneb, ning antakse uus tähtaeg (enamasti kaks kuud) olukorra parandamiseks. Kui riik ka seejärel muutusi sisse ei vii, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse, mis lõpptulemusena võib määrata riigile kas ühekordse trahvi või perioodilise makse kuni rikkumise lõpetamiseni.
Allikas: https://www.err.ee/