STATISTIKA ⟩ Arstide palk ületab Eesti keskmist kolmekordselt

13.10.2026

• Arstide, õdede ja hooldajate palgad on endiselt keskmisest kõrgemad, kuid kasv aeglustub.
• Arstide mediaanpalk kasvab veel riigi keskmisega samas tempos, teistel jääb sellest maha.
• Era- ja avaliku sektori palgavahe väheneb, sest erasektori palgad kasvavad kiiremini.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) märtsikuu andmetele tuginev palgastatistika toob välja, et tervishoiutöötajate aastane palgakasv on pidurdunud. Vaatamata sellele on arstide palk riigi keskmisest kolm korda ja õdedel poolteist korda kõrgem, samas kui erasektori palgakasv teeb avalikule sektorile jõudsalt tuult alla.

Eesti meditsiinitöötajate sissetulek pakub ühiskonnas alati laialdast kõneainet. Värskelt avaldatud statistika näitab, et kuigi arstide ja õdede palgad edestavad riigi keskmist töötasu pika puuga, on meditsiinisektoris alanud palgakasvu märgatav aeglustumine.

Tunnipalga kasv on raugenud

Selle aasta märtsis oli arstide keskmine brutotunnipalk koos regulaarsete lisatasudega 30,91 eurot. Õdedel ja ämmaemandatel oli see 15,65 eurot ning hooldajatel 9,76 eurot. Aasta varasemaga võrreldes ei teinud ühegi nimetatud ametirühma keskmine brutotunnipalk olulist hüpet.

Põhitunnipalk moodustas arstide kogutunnipalgast 83 protsenti, õdedel ja ämmaemandatel 87 protsenti ning hooldajatel 82 protsenti. Aastaga on põhitunnipalga osatähtsus pisut suurenenud, samas kui lisatasude osakaal on mõnevõrra kahanenud. Kuigi põhitunnipalk kasvas kõigis kolmes rühmas ühe protsendi võrra, on selle kasvutempo eelmise aastaga võrreldes oluliselt aeglustunud.

Mediaanpalk rühib ülespoole

2026. aasta märtsis ulatus arstide mediaanpalk koos kõikide lisatasudega 5400 euroni. Õdedel ja ämmaemandatel oli see 2788 eurot ning hooldajatel 1744 eurot. Aastases võrdluses kasvasid mediaanpalgad vastavalt kuus protsenti, neli protsenti ja kolm protsenti. Siiski on ka siin märgata kasvukiiruse raugemist.

Kui vaadata pilti laiemalt, siis oli Eesti mediaanpalk 2026. aasta esimeses kvartalis 1753 eurot, mis on kuus protsenti rohkem kui aasta varem. Seega suutis arstide mediaanpalk Eesti üldise palgakasvuga sammu pidada, samal ajal kui õdede, ämmaemandate ja hooldajate sissetulekute kasv jäi riigi keskmisele alla.

Käärid riigi keskmise ja meedikute sissetulekute vahel on suured. Arstide keskmine kuupalk (5916 eurot) oli Eesti esimese kvartali keskmisest kuupalgast (2135 eurot) ligikaudu kolm korda kõrgem. Õdede ja ämmaemandate keskmine kuupalk (2924 eurot) ületas riigi keskmist ligikaudu poolteist korda. Arstide keskmine kuupalk kasvas aastaga viis protsenti, õdedel ja ämmaemandatel kolm protsenti.

Sektoritevaheline palgalõhe väheneb

Kuigi arstide, õdede ja ämmaemandate põhikuupalk on läbi aastate olnud kõrgem erasektoris, pakub avalik sektor erinevate lisatasude toel priskemat kogukuupalka. Viimaste aastate trend näitab aga, et erasektori palgad kasvavad kiiremini ja sektoritevaheline palgalõhe tõmbub kokku.

2026. aastal suurenes arstide keskmine kuupalk erasektoris kuus protsenti ja avalikus sektoris neli protsenti. Õdedel ja ämmaemandatel olid need näitajad vastavalt viis protsenti ja kaks protsenti. Nii eelmisel kui ka sel aastal on selgelt näha era- ja avaliku sektori palgatasemete ühtlustumist.

Osa arste teenib alla miinimumi

2026. aasta märtsis kehtis tervishoiutöötajate kollektiivlepingu kohaselt arstide tunnitasu alammäär 19,97 eurot ning eriarstidel 21,72 eurot. Õdede ja tervishoiu tugispetsialistide miinimum oli 12,18 eurot, eriõdedel ja ämmaemandatel 12,64 eurot ning hooldajatel 7,71 eurot. Aastaga tõusid tunnitasude alammäärad keskmiselt 1,5 protsenti.

Kuna järgmine kollektiivlepinguga kokku lepitud ligikaudu viie protsendi suurune alammäärade tõus jõustus 1. aprillil 2026, siis märtsikuu statistikas see veel ei kajastu.

Kuigi valdav osa tervishoiutöötajaid teenib kollektiivlepingus ette nähtud miinimumist rohkem, leidub endiselt neid, kelle töötasu jääb alammäärale alla. TAI andmetel puudutab see suisa kümnendikku arstidest.

Visualiseeritud andmetega saab tutvuda siin: Tervishoiutöötajate töötasu | Tervise Arengu Instituut.

Kõik avaldatud keskmised ja mediaankuupalgad on taandatud täistööajale, et tagada andmete võrreldavus. Seetõttu võib osalise koormusega töötajate tegelikult kättesaadav tasu olla esitatud numbritest väiksem. Täpsemad andmed ja metoodikaon kättesaadavad TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Allikas: https://tervis.postimees.ee/