Ministrit grilliti riigikogus põlevkivi tuleviku pärast: selget plaani pole

Riik on valitsuse eestvõttel põlevkivitööstust järjekindlalt viimastel aastatel pitsitanud. Sellega on kadunud tuhandeid töökohti, mida pole suutnud korvata hilisemad vastumeetmed. Praegune valitsus on öelnud, et eesmärk ongi põlevkivist loobumine, ent energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo möönis siiski riigikogus, et põlevkivitööstusel on tulevikus oma koht. Pildil on tänavu septembris avatud VKG Uus-Kiviõli kaevandus. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

29.10.2026

Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo kinnitab, et põlevkivi pole Eesti energeetikast kuhugi kadumas. Kui elektri tootmine sellest on liiga kallis, jäävad põlevkivijaamad reservi, samal ajal kui põlevkiviõli tootmine peab tooma Ida-Virumaale töökohti ja investeeringuid. Riigikogus toimunud arutelus ei osanud minister aga öelda, milline on põlevkivisektori tulevik pärast praeguste kaevanduste varude ammendumist.

"Keegi ei ole kuskil põlevkivi välja surunud," kinnitas Keldo riigikogu ees sel esmaspäeval.

Tema sõnul pole küsimus mitte ideoloogias, vaid elektri hinnas. Põlevkivist elektri tootmine on kallis, ent jaamad jäävad alles, et vajaduse korral aidata Eesti elektrisüsteemi keerulistel hetkedel, nentis ta.

"Meil on jätkuvalt varustuskindluseks olemas reservis põlevkivijaamad, mis väga keerulistel hetkedel lühiajaliselt saavad meid aidata," ütles minister.

Keldo näeb põlevkivi kasutamisel suuremat majanduslikku mõtet õlitööstuses. Kui ettevõte suudab maavara väärindada, toodangut eksportida ja selle kaudu Ida-Virumaale töökohti luua, on see tema hinnangul mõistlik.

"Kui meil on eraettevõtja, kes loob sellest ressursist reaalset lisandväärtust, investeerib, loob töökohti Ida-Virumaale ja kasutab seda maksimaalselt efektiivselt ära, siis minu arust on see väga mõistlik," sõnas Keldo.

Pärast praegusi kaevandusi haigutab teadmatus

Põlevkivi kasutamise majandusliku põhjendatuse kõrval jäi riigikogu arutelus õhku palju suurem küsimus: mis saab siis, kui praegu kasutatava Estonia kaevanduse varud umbes 15 aasta pärast ammenduvad?

Riigikogu keskerakondlasest liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart heitis valitsusele ette, et energeetika pikaajalist tulevikku pole terviklikult läbi mõeldud. Tema sõnul räägitakse praegustest varudest ja lähiaastate vajadustest, kuid puudub vastus küsimusele, mis saab edasi.

"Aga kui sa küsid, mis siis saabub pärast, siis selle kohta vastust ei ole," ütles Kovalenko-Kõlvart.

Keldo tõi välja, et Uus-Kiviõli kaevanduse geoloogiline kaevandatav varu on ligikaudu 138,5 miljonit tonni, millest tegelikult saab kätte hinnanguliselt 90 miljonit tonni. Ta rõhutas, et põlevkivi muutub majanduslikult väärtuslikuks alles siis, kui see kaevandatakse, töödeldakse tooteks ja sellele leitakse ostja.

Kuid kuidas korraldada energeetikat pärast praeguste varude ammendumist, minister arutelus ei selgitanud.

Põlevkiviõli tulevik sõltub ka Brüsselist

Põlevkivitööstuse käekäiku mõjutavad Euroopa Liidu kliimapoliitika ja heitkogustega kauplemise süsteem. Riigikogus hoiatati, et karmistuvad nõuded ja vähenevad tasuta heitmekvoodid võivad muuta sektori tegevuse lähiaastatel järjest raskemaks.

Keldo sõnul on ta Brüsselis selgitanud Eesti põlevkivitööstuse eripära ning selle tähtsust varustuskindlusele ja Ida-Virumaa majandusele. Ta loodab enda sõnul, et leitakse lahendus, mis arvestab Eesti julgeoleku, varustuskindluse ja majanduse konkurentsivõimega.

Ministri esitatud andmete järgi eksporditakse Eestist aastas 1,1-1,2 miljonit tonni põlevkiviõli. Samal ajal on selle kasutamine Eesti soojusenergeetikas kümne aastaga vähenenud 51 400 tonnilt 22 800 tonnini.

Kaevandamisõiguste tehing tekitas küsimusi

Arupärimise ajendiks oli Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi Uus-Kiviõli kaevandamisõigustega seotud tehing. Riigikogu liikmed kritiseerisid, et tehingu üksikasjad ja leping pole neile kättesaadavad ning meedias mainitud 15 miljoni euro suurust summat ei saa dokumentide põhjal kontrollida.

Keldo sõnul ei müüdud riigile kuuluvat põlevkivivaru, vaid sõlmiti kaevandamisõigustega seotud kokkulepped. Minister kinnitas, et pole tehingu üksikasju sisaldavaid dokumente näinud, ning viitas sellele, et Eesti Energia kuulub rahandusministri esindatava riigi omanikujärelevalve alla.

Kovalenko-Kõlvarti hinnangul näitab juhtum aga, et riigi strateegilise maavara kasutamist puudutavate otsuste üle puudub piisav läbipaistvus ja järelevalve.

Allikas: https://pohjarannik.postimees.ee/