Raimo Ülavere: läbipõlemise esimene märk on vähenenud taastumine

"Seda ju tänapäeval väga soovitatakse, et otsi oma kirg üles ja tohutu mure on see, et meil on nii vähe pühendunud töötajaid, aga päris suur hulk neist, kes oma tööd kire ja suure pühendumisega teevad, põlevad läbi," selgitas koolitaja Raimo Ülavere.

Koolitaja sõnul eristatakse tööpsühholoogias kaht tüüpi kirge. "Üks on harmooniline kirg ja teine obsessiivne, mis tähendab, et inimene võtab väga sellest asjast kinni. Läbipõlemise riski seostataksegi eelkõige kinnivõtmiskirega."

Läbipõlemine algabki paljudel juhtudel sellest, et mulle nii väga meeldib mu töö. "Harmoonilise kire puhul on ka see, et mu töö on äge ja ma tahan seda väga teha, aga ma suudan seal vahel ka taastuda, töö ei ole kogu minu elu. Suuremat läbipõlemisriski täheldatakse töökohtades, mis on ühtlasi ka inimese kutsumus. Arstid, õpetajad, sportlased," tõi Ülavere välja.

Ülavere kogemusel suudavad kirglikult panustavad juhid ülimalt intensiivselt tööd teha kaks kuni neli aastat, enne kui jäävad haigeks. "Mehed jäävad füüsiliselt haigeks, selg hakkab valutama, tekib palavik, naistel hakkab peas käima emotsioonide virvarr," tõdes Ülavere. "Taastumine läbipõlemisest läheb erinevalt. Meestel kergemalt, naistel raskemalt, aga see võib võtta aega kuid ja aastaid."

Ülavere sõnul on see normaalne, kui inimesed mingil eluperioodil või ka suurema osa oma elust käivad lihtsalt tööl. "Teeb korralikult oma asja ära, ei pea kogu aeg silmad põlema ja tohutult ringi hüppama nagu Duracelli jänes."

Läbipõlemise tunnet on alguses väga raske ära tunda. "Rütm on oluline. Probleem on see, et taastumised jäävad üha väiksemaks, aga sellest peab hoidma hammastega kinni. Ma pean tegema midagi muud, et ma saaksin end identifitseerida ka kellegi teisena, kui lihtsalt selle töö tegijana. Ma olen inimesena midagi muud veel. Ja teisalt nõuab ka meie füüsiline keha taastumist," selgitas koolitaja.

Allikas: https://eeter.err.ee/