Ametiühingute juht Kaia Vask: ettevõtlusriskid tahetakse lükata töötajate kaela

21.04.2025

Riigikokku on jõudnud töölepinguseaduse muutmise eelnõu. Eelnõu on iga korraga, kui me seda menetluses nägime, muutunud töötajate jaoks järjest halvemaks.

Menetlemise käigus on ministeeriumis ja valitsuses ära unustatud seni kehtinud põhimõte – tööelu puudutavaid muudatusi tehakse kokkuleppel sotsiaalpartneritega. Osa muudatusi viidi sinna sisse pärast valitsuse lagunemist ja kaks päeva enne valitsuse istungit, kus eelnõud arutati. Nendest muudatustest kedagi ei informeeritud.

Viimane muudatus ilmus eelnõusse valitsuse istungi ja riigikogusse saatmise vahel – võeti maha piirang, millega muutuvtunnilepinguga (see tähendab võimalust leppida kokku lisaks fikseeritud minimaalsele töökoormusele ka paindlik tööajavahemik) töötajatega ei tohi sõlmida konkurentsipiirangu kokkulepet. Teisisõnu: oled mingi valdkonna spetsialist, sõlmid muutuvtunnilepingu koos konkurentsipiiranguga ning kui oma tööandja teatab, et nüüd hakkad töötama vaid kümme tundi nädalas, siis lisaks mujale tööle minna ka ei saa, et endale leib lauale saada.

Aga nüüd siis eelnõu enda juurde. Eelnõu võimaldabki sõlmida kõikide töötajatega töölepinguid, millega garanteeritakse töötajale tööd vaid kümme tundi nädalas. Muutuvtunde on lubatud kokku leppida kuni 30 (see tähendab 40tunnise töönädala puhul kokku maksimaalset lubatud koormust). Palju on räägitud sellest, et töötajatel on võimalik sellisele lepingule mitte alla kirjutada, kuid reaalne elu on veidi teistsugune: piirkonnas, kus väga tööd ei ole, võivad töötajad sattuda olukorda, kus neil on valida, kas selline leping või töötus.

Loomulikult valitakse töötamine, sest tööandja kinnitab ju ka, et tööd on ning midagi pole vaja karta. Seda kuni hetkeni, kui tööd mingil põhjusel ei ole ning töötaja sissetulek võib väheneda veerandini senisest. Kui see eelnõu peaks sellisel kujul jõustuma, tekib tööandjatele võimalus lükata oma ettevõtlusriskid töötajate kaela.

Kehtiva regulatsiooni järgi on tööandjal võimalik töötasu ajutiselt vähendada kuni kolm kuud, töötajal on õigus tööleping üles öelda ning hakata uut tööd otsima. Tulevikus võib plaanitava muudatuse kohaselt tööaega vähendada ilma igasuguste piiranguteta, töötaja on lepinguga ikka seotud ning ta võib küll omal soovil lepingu lõpetada, kuid tavapärasele töötuskindlustusele tal siis õigust ei oleks.

Vastuolus ka põhiseadusega

Eelnõuga vähendatakse ettevõtete kulusid ka seoses ületunnitööga. Ületunnitööks loetakse tööd, mis ületab nii töötajaga kokku lepitud töötunnid kui ka lisatunnid. Kuna lisatunde on lubatud kokku leppida maksimaalselt täistööaja täitumiseni (täiskohaga töötamine), pole tulevikus suure tõenäosusega vaja osalise koormusega töötajatele ületunnitöö eest maksta.

Mõnedele töötajatele on paindlikkust töösuhtes tõesti vaja, kuid selles eelnõus peetakse silmas paindlikkust tööandjale, mitte töötajale. Kui töötaja kirjutab alla tööajakavale, kus on sees nii põhi- kui ka lisatunnid, on ta kohustatud kõik need tunnid töötama ja keelduda saab ta lisatundide tegemisest vaid kokkuleppel tööandjaga. Õpilased ja puuetega inimesed vajavad paindlikkust, mis lubab neil lisatundide tegemisest keelduda lühikese etteteatamisega – tervis võib halveneda ootamatult ja sama ootamatult võib tulla ka koolis raskem periood. Siis oleks vaja lisatundide tegemisest ühepoolselt keelduda, aga ei saa.

Oleme pöördunud seoses selle eelnõuga ka õiguskantsleri poole, sest meie arvates on eelnõu kaks punkti vastuolus ka põhiseadusega. Esiteks lubab eelnõu maksta alaealistele vähem töötasu kui täisealistele töötajatele, kes sama tööd teevad. Teine ebavõrdne kohtlemine on seotud iganädalase puhkeajaga, kus selle kestus on seotud sellega, kas töötatakse summeeritud tööajaga või mitte.

Meie arvates võiksid nii paindlikud töölepingud kui ka iganädalane puhkeaeg olla reguleeritud kollektiivlepingutega, mis arvestavad konkreetse ettevõtte või valdkonna eripära ning kus on paika pandud ka vastumeetmed halvemate töötingimuste kompenseerimiseks.

Üldkokkuvõttes oleme seisukohal, et selle eelnõu menetlemine tuleb riigikogus peatada seniks, kuni tööandjad ja ametiühingud on jõudnud töölepinguseaduse muudatustes kokku leppida. Käimas on ka allkirjade kogumine rahvaalgatusele „STOPP töölepinguseaduse muudatustele!“, millele peaksid allkirja andma kõik töötajad, sest plaanitavad muudatused võivad ühel hetkel puudutada igaühte meist.

Allikas: https://eakl.ee/