Energiakriisi mõjud tööelule

Posted in Töökeskkond

foto12.12.2023

    • Kulude kärpimisel tuleb jälgida, et sisekliima nõuded oleks täidetud.
    • Valed energiasäästu lahendused võivad pikemas perspektiivis osutuda kulukamaks.
    • Kõiki kärpeid ning muudatusi tuleb selgelt kommunikeerida ning vajadusel ka osapoolte vahel kokku leppida.

Energiakriis ja töökeskkond

Energiahinna tõusu valguses kaaluvad paljud riigid ja ettevõtjad erinevate kulude kokkuhoiumeetmete rakendamist. Ühe võimalusena nähakse sügis-talvisel perioodil alandada siseruumide õhutemperatuuri senise 23-25 soojakraadilt 16-20 kraadile või veelgi madalamaks, sh lülitada sooajaallikad tööväliseks ajaks välja.

Tervisliku sisekliima tagamisel on oluline, et töökeskkonna õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus oleksid tööülesande täitmiseks sobivad. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi. Seega puudub õigusakt või muul  moel nõuded sisekliima parameetritele. Sobiva sisekliima soovituslikud väärtused on esitatud Eesti standardis „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast.“

Soovituslikud temperatuurivahemikud lähtuvalt töö laadist on järgmised, kuid mõistame, et kujunenud energiakriisi olukorras ei pruugi nende soovituste täitmine olla võimalik ehk tuleb leida muud lahendused:

  • töödel, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust, 20–25 °C;
  • töödel, mida tehakse istudes või seistes ehk mis on seotud käimisega ning millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus, 19–24 °C;
  • töödel, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 1 kg) toodete või esemete teisaldamisega seistes või istudes ja mis nõuavad teatud füüsilist pingutust, 17–23 °C;
  • töödel, mida tehakse seistes, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 10 kg) raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus, 16–22 °C;
  • töödel, mis on seotud pideva liikumisega, suuremate (üle 10 kg) raskuste teisaldamise ja kandmisega ning mis nõuavad suurt füüsilist pingutust, 15–20 °C.

Tööruumi sisekliimaga ja sellest tulenevalt töökorralduse muutmise vajadusega seotud otsuse tegemisel on oluline töökeskkonna riskide hindamine, võimalike tagajärgedega arvestamine ning tööandja ja töötajate koostöö tulemusel iga inimese tervist säästva ehk sobivate ennetusmeetmete kasutuselevõtmine.

Mida pean tööandjana silmas pidama, kui tuleb elektrikatkestus – töötasu maksmine

Viimasel ajal on järjest enam räägitud võimalikest elektrikatkestustest. Ühest ja konkreetset vastust, mida sellisel juhul tegema peaks ning mis toimiks igas töösuhtes, ei ole võimalik anda. Väga palju oleneb elektrikatkestusega kaasnevatest asjaoludest ning nii tööandja kui töötaja enda tegutsemisest selles valguses. Võimalikku elektrikatkestust võib põhjustada muuhulgas ka Venemaa Föderatsiooni otsus end Balti riikide elektrisüsteemist lahti ühendada. Võib tekkida küsimus, kas sellises olukorras on tegemist vääramatu jõuga? Ning kas sellest tulenevalt tekib tööandjal võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 rakendamise võimalus, mis sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui kohustust rikuti vääramatu jõu tõttu. Samuti võib tekkida küsimus, kas töö mitteandmisel tuleb maksta keskmist töötasu (TLS § 35).

Töösuhe on oma olemuselt võlaõiguslik suhe. Tööandja on kohustatud tagama töötajale töötegemise võimaluse ja maksma töötasu ning töötaja on kohustatud tööd tegema kokkulepitud ajal, kohas ja viisil. Seega tuleb töösuhete puhul lisaks töölepingu seaduses sätestatule arvestada võlaõigusseaduse üldpõhimõtetega ehk seadusest tuleneva vääramatu jõu mõistega ja sellest tuleneva rikkumise vabandatavusega.

VÕS § 103 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik (tööandja) rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida tööandja ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

Riigikohus on samuti leidnud, et rahalise kohustuse puhul ei tule rikkumise vabandatavus reeglina kõne alla (RKTKo 3-2-1-50-06, p 15). Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on seisukoht, et põhimõtteliselt võiks rahalise kohustuse rikkumine olla vabandatav näiteks sõja puhkemise või valitsuse poolt välisülekannete või valuutamaksete keelustamise korral. Kuid sellisel juhul on välistatud ainult viivise nõue ning töötasu maksmise nõue on tööandjal endiselt.

Kui töötaja väljendab igakülgselt oma tahet ja valmisolekut tööd teha, peab tööandja talle töö mitteandmisel siiski maksma keskmist töötasu. Näiteks kui töötaja tuleb esmaspäeva hommikul tööle ning saab tööandjalt sõnumi, et elektrit ei ole. Teist tööd ei ole võimalik anda ning töötaja saadetakse koju tagasi. Antud olukorras ei leidnud tööandja ka muid lahendusi töötamise võimaluse tagamiseks ehk töötasu väljateenimiseks tööülesannete täitmise kaudu, kuid tööandja peab siiski maksma töötajale keskmist töötasu.

Seega saab töötasu maksmise kohustuse puhul VÕS § 103 alusel rikkumise vabandatavusest rääkida ainult väga erandlikel juhtudel. Näiteks kui töötasu maksmine on takistatud üleriigilise elektrikatkestuse või suuremahuline pangasüsteemide rikke tõttu, ehk olukorras, kus tööandjal ei ole võimalik ülekannet teha ega ka näiteks sularaha kätte saada. Sellises olukorras tuleb tööandjal töötasu ikkagi tagantjärele välja maksta ning tööandja ei saa selle kohustuse täitmisest keelduda. Vääramatu jõud võib selle kohustuse täitmises üksnes põhjustada viivituse. Töötaja ei saa aga sellises olukorras nõuda tööandjalt töötasu maksmisega viivitamise eest viivist ja kahju hüvitamist (kui töölepingus pole vastupidiselt kokku lepitud).

Jahedas ja külmas töötamine

Mis toimub inimesega, kes töötab jahedas või külmas tööruumis?

  • Külmas keskkonnas (nt. talvel, külmlaos, kütmata ruumis) töötamisel toimub inimese keha nahaveresoonte ahenemine, et säilitada kehas ja elutähtsates organites normaalne temperatuur.
  • Külma tõttu suureneb ka vee kadu neerude kaudu (sageneb urineerimine), seega külma tõttu kaotab organism vett.
  • Külmas töötamine kutsub esile lihastoonuse tõusu - lihased muutuvad kangeks. Külmavärinate abil toodab organism soojust rohkem kui tavaliselt.
  • Kontakt külmade esemetega (nt traktori rool, kangid) soodustab külmatraumade tekkimist.
  • Külma toimet soodustab ka halb toitumine, madal kehakaal (alatoitlus), suitsetamine ja alkoholi tarbimine.
  • Külmetusohtu suurendab suur õhuniiskus, tuul (tuuletõmbus) ja vähene riietus.

Eeltoodust tulenevad soovitused, mida teha, et töövõime püsiks ja inimene ei haigestuks.

  • Tööandja poolt vaadata üle töö- ja puhkeaja korraldus ning vajadusel seda muuta.
  • Mõelda läbi tööruumide paigutus ja töö korraldus, sh kas oleks eesmärgipärane ja võimalik inimesi ühte ruumi kokku tuua. Selline lahendus tuleb siiski töötajatega kokku leppida, et mitte tekitada lisapingeid. Enne inimeste ümberpaigutamist vaata, kas koroona levik ei sea sellele piiranguid (kriis.ee: hetkel kehtivad piirangud) ning vaata ka oma ettevõtte riskianalüüsi.
  • Kontoritöö puhul kasutada kaugtöö kokkuleppeid ning anda seeläbi töötajatele võimalus olla soojemas kodukontoris. Siiski tuleb meeles pidada, et kaugtööd saab teha ainult kokkuleppel, st tööandja ei saa sundida töötajat tegema kaugtööd, sest soovib küttekuludelt kokku hoida.
  • Töötajana kanda vastavalt ruumi temperatuurile sobivaid riideid, soovitavalt kihilist riietust, mis aitab paremini kehasooja hoida ning juhul, kui temperatuur muutub, vähendada või lisada kihte. Samuti kanda soojemaid jalanõusid või soojendavaid sokke.
    Riietuse muutmine võib eeldada, et tööandja peab üle vaatama organisatsioonis kehtiva riietumisstandardi ja muutma ajutiselt või alaliselt kehtestatud nõudeid. Juhul, kui tööandjal on soov hoida töötajate meeskonnatunnet ja ühtset väljanägemist, siis tuleb arvestada lisanduvate kuludega sobivate tööriiete soetamiseks.
    Tööandja vaates vaadata üle tööriideid kandvate töötajate riietus – kas see on sobiv madalalam temperatuuril töötamiseks või on vajalik soetada juurde näiteks soe pesu, soojemad sokid, fliis või muu soojem riietusese.
  • Teha senisest rohkem puhkepause, mille kestel saab ennast liigutada, soojendada, venitada.
  • Juua vett või teed, mis aitaks taastada jaheda või külma ruumi tõttu tekkinud vedelikukadu. Tööpäev ei peaks seejuures pikenema ning töötaja ei tohi kaotada täiendavate puhkepauside tõttu töötasus.

    Külmas ruumis töötamise korral peab puhkepauside ajal olema võimalus viibida soojas, soovitav on pikendada puhkepauside aega vähemalt kuni 30 minutini, et organism jõuaks soojeneda.

    Täiendavad või senisest pikemad puhkepausid on tööandja poolt sisse seatud töö- ja puhkeaja korralduse osa, mis võib olukorrast tulenevalt samuti muutmist vajada. Oluline on siinjuures tööandja ja töötajate koostöö ning ühiste lahenduste leidmine, aga ka selgitus, millised puhkepausid ja vaheajad loetakse tööaja hulka ning millised mitte (nt 30 – 60 minutiline lõuna üldreeglina ei ole tööaja osa).

  • Kui lihased on jaheda ruumi tõttu juba kanged, siis peab inimene kindlasti ennast liigutama ja venitama esimesel võimalusel (sh ootamata ametlikku puhkepausi). Abiks on Tööinspektsiooni harjutused puhkepausideks.

    Oluline on inimesi julgustada, õpetada ja suunata venitusharjutusi julgelt tegema. Meeskonnas võiks olla teadlik eestvedaja (nt töökeskkonnaspetsialist või töökeskkonnavolinik), kes käib vähemalt aeg-ajalt meelde tuletamas venitusharjutuste olulisust.

  • Olulisel kohal hea enesetunde ja tervise säilimisel on õige toitumine. Soovitused täisväärtuslikuks ja tervislikuks toitumiseks on leitavad Tervise Arengu Instituudi kodulehelt 

Kuna ühtsuses peitub jõud, siis tuleb ka selle kriisi lahendamiseks teha koostööd ning arvestada mõistlikult mõlema poole huve.

  • Töötaja – mõista, et tööruumi temperatuur saab sellel aastal olema madalam, kui näiteks eelmisel aastal ning anna endast olenev olukorra leevandmaiseks (näiteks kanna soojemat riietust). Paku ise välja lahendusi, kuidas saaks energiakuludelt kokku hoida.
  • Tööandja – mõista, et sellel, kui palju saab vähem kütta, on piirid. Ära pane töötajat olukorda, kus ta on võimetu tulemuslikult tööd tegema, sest tal on selleks liiga külm. Võta kuulda töötajate ettepanekuid olukorra leevendamiseks.

Leidke koos need piirid, millega mõlemad pooled suudavad hakkama saada.

Energiakriis ja töösuhted

Hindade ja üldise elukalliduse tõusu paratamatu kaaslane on muudatused tööturul ehk igal tööandjal ei pruugi enam olla suutlikust tegevust senises mahus või üldse jätkata. Sellised otsused toovad aga kaasa töötamisega seotud ajutised või alalised muudatused, sh töökoormuse vähendamise või töötajate koondamise.

Ka kriisi olukorras sünnivad kõige paremad otsused tööandja ja töötajate koostöö tulemusel ehk kaasamise ning avatud arutelude kaudu. Huvi ettevõtte tegevuse jätkumise vastu on alati olemas mõlemal osapoolel, kuid küsimus on, millistel tingimustel on jätkumine võimalik.

Kui tööandja majandusolukord muutub ootamatult ja tuleb alustada ettevõtte päästmist või langetada raske otsus tegevus siiski kasvõi osaliselt lõpetada, siis on seadusest tulenevalt järgmised võimalused:

  1. Alustada töötajatega läbirääkimisi ja muuta töölepingu tingimusi ajutiselt või alaliselt töölepingu seaduse (TLS) § 12 kohaselt. Näiteks on võimalik kaaluda poolte kokkuleppel töökoormuse muutmist, summeeritud tööaja kokkuleppe sõlmimist töömahu paindlikumaks planeerimiseks või kaugtöö kokkuleppe sõlmimist.
    Vt ka: "Töölepingu muutmine"
  1. Vaadata üle, kas abi oleks töötajate puhkuste ümberkorraldamisest ning vajadusel asuda läbirääkimistesse puhkuste ajakava muutmiseks. Kaaluda on võimalik ka teisi võimalusi, näiteks poolte kokkuleppel antav tasustamata puhkus.
    Vt ka "Puhkuse kasutamine"
  2. Alustada töötajate informeerimist ja nende kaasamist, et rakendada TLS § 37 võimalusi töömahu ja töötasu vähendamiseks tööandja ühepoolse otsusega kuni 3 kuuks 12-kuulise perioodi jooksul.
    Vt ka: "Töötasu vähendamine"
  3. Vajadusel kavandada ja kaasata töötajad arvamuse saamiseks koondamiste alustamiseks, sh kollektiivse koondamise läbiviimiseks (koostöös Töötukassaga).
    Vt ka: "Töölepingu ühepoolne lõpetamine" ja "Kollektiivne koondamine"

Ka keerulistes olukordades tuleb oma tervist ja tööohutust hoida. Mõistame ja toetame üksteist, et ebakindel periood tervelt üle elada.

Küsimused ja vastused

Elektri kokku hoidmiseks on nii laos kui poesaalis osad tuled kustutatud. Kas pean kaupa hämaras laadima või võin tööandjalt nõuda kauba laadimise ajaks täisvalgustust?

Mõistame, et suurenenud elektriarved tingivad vajaduse kokkuhoiuks. Kuid vajadusest hoida elektrit kokku ei saa suurendada töökeskkonna riske sh riski komistada ja kukkuda sest töökeskkonnas on pime. Ehk töökohad peavad olema piisavalt valgustatud ajal, kui töötajad peavad seal tööd tegema.

Tööandja nõuab, et ma koliksin teiste töötajatega ühte ruumi, aga tegemist on osakonna ja ruumiga, kus ma ei saaks müra tõttu keskenduda ja tööd teha. Kas ma võin keelduda ruumi vahetamisest?

Tööruumide jaotus on tööandja otsustada kuid ruumide muutmisel tuleb mõistlikult arvestada teise ruumi sobivust tehtavale tööle ja ka töötajate soove. Kui te tunnete, et plaanitav muutus teile ei sobi andke sellest esmalt tööandjale teada. Siis on võimalik koostöös leida mõlemale poolele sobiv lahendus, näiteks paigaldada mürasummutavaid vaheseinu või ka leppida kokku reeglites avatud kontoris töötamiseks. Näiteks lepitakse kokku, et telefonikõnesid ei tehta ning koosolekuid ei peeta avatud kontoris vaid seda tehakse kuuldekaugusest väljas.

Tööandja langetas ruumides temperatuuri, kas töötajad peavad soojemad tööriided ostma oma raha eest?

Tööandjal on kohustus soetada töötajatele tööriided, kui töö on tolmune ja määriv, seotud ohtlike kemikaalide kasutamisega aga ka siis, kui tööd tehakse jahedas näiteks külmlaos, õues. Ehk, kui tööd tehakse jahedas või külmas peab tööandja töötajatele tööriided soetama. Kui aga kontoris keeratakse temperatuur paar kraadi jahedamaks (näiteks 23-lt kraadilt 20-le) siis tööandjal tööriiete soetamise kohustust ei ole.

Tööandja tegi ettepaneku, et teeksin edaspidi kodust kaugtööd. Millised kulud peab tööandja mulle hüvitama?

Kaugtöö põhimõtteid ei ole muutnud ka energiakriis – kaugtööd saab teha ainult poolte kokkuleppel. Kumbki pool seda nõuda ei saa. Kui tööandja soovib, et töötajad teeksid kaugtööd sellepärast, et ta soovib energiakulusid kokku hoida siis tuleks leida mõlemale poolele sobiv lahendus. Ehk tööandja võiks enne kaugtöö pakkumise tegemist läbi mõelda, mida ja millises ulatuses ta on nõus töötajatele hüvitama.

Meil on kontoris 20 kraadi sooja, senise 23 kraadi asemel, osad töötajad on rahul, aga osadel on külm. Mis oleks lahendus?

Töödel, mida tehakse istudes ning mis ei nõua füüsilist pingutust sh kontoritööl on madalaim soovituslik temperatuur umbes 20 kraadi. Ehk, kui kontoris temperatuuri alanda 19 või 20 kraadini on temperatuuri siiski soovituslike temperatuuride vahemikus. Sellisel juhul on töötajatel, kelle on jahe, võimalik kanda tööl soojemaid riideid. Võite tööandjaga ka arutada, kas tööandja oleks nõus töötjatele kontorisse pleedid soetama.

Jäin enda hinnangul jaheda kontor tõttu haigeks. Kas saan tööandajalt nõuda töövõimetushüvitise ja töötasu vahe hüvitamist?

Töötaja saab tööandjalt haigestumise tõttu nõuda hüvitist juhul, kui töötajal on töötervishoiuarst diagnoosinud kutsehaiguse. Kutsehaigestumise diagnoosib töötervishoiuarst siis, kui ta on tutvunud muuhulgas töötaja töö ja töökeskkonnaga ning on veendunud, et haigestumine on tingitud tööst. Külmetamise puhul on paraku võimatu üheselt kindlaks teha, millistel asjaoludel inimene haigeks jäi ning seetõttu ei ole ka valdaval enamustel juhtudel kutsehaiguse diagnoosimine võimalik.

Allikas: https://tooelu.ee/et/735/