Eesti Pank ootab tänavu inflatsiooni kiirenemist kuue protsendini

Tuleval aastal peaks majandus kasvama keskpanga hinnangul 2,6 protsenti ning 2027. aastal 2,7 protsenti. 

"Kriisidest põhjustatud madalseisust välja ronimine võtab aga aega, sest Eestis on tootmine konkurentidega võrreldes järsemalt kallimaks muutunud ning sellega kohanemiseks peab paranema tootlikkus ja see toimub aegamisi," teatas keskpank.

Hinnatõus aeglustub 2026. aastal Eesti Panga prognoosi kohaselt 3,8 protsendile ja 2027. aastal 2,5 protsendile.

Toidukaupade ja teenuste jätkuvale hinnatõusule annavad lisapanuse kõrgemad maksud. Kokku annavad maksutõusud umbes kolmandiku hinnatõusust, mis kiireneb keskpanga prognoosi järgi aasta kokkuvõttes kuue protsendini. Aasta alguses tõusnud tulumaks vähendab inimeste palga ostujõudu, mis omakorda piirab tarbimist ja majanduse kosumist.

"Eesti inimeste kasutatav kogutulu, mis sisaldab nii pensione, muid tulusid, kui ka intressimäärade languse poolt pakutavat leevendust, püsib sel aastal ostujõu mõttes sarnasel tasemel eelmise aastaga. Olukord võiks minna paremaks 2026. aastal, sest nn maksuküüru kaotamisega väheneb maksukoormus ja suureneb keskmise netopalga ostujõud märkimisväärselt," prognoosib Eesti Pank.

Töötlev tööstus saab nõudluse taastumisel kiiresti reageerida

Eesti Panga prognoosimeeskonna juhi Rasmus Kattai sõnul sai majanduslangus Eestis läbi tegelikult eelmise aasta alguses, kuid ka kasv end niipea ei ilmutanud.

"Kui me võrdleme, kui suur on majanduse mahu edasiminek olnud viimase umbes viie aasta jooksul, siis seda edasiminekut praktiliselt ei ole olnud. Läbi nende kriiside oleme saanud kannatada ja nüüd loodame, selleks annavad mitmed andmeallikad põhjust arvata, et majanduskasv, mis on end ilmutanud, jätkub ka käesoleval ja järgmistel aastatel ja ronime sellest tekkinud august välja," rääkis Kattai. 

Langusesse on seejuures sektoritest enim panustanud kahanenud töötlev tööstus, mis on kõikides kriisides teistest rohkem kannatanud.

"Kui räägime sellest, kuidas Eesti majanduse edasine kosumine kasvu peaks leidma, on see töötleva tööstuse ehk meie eksportiva sektori kosumine," selgitas Kattai.

Kattai sõnul on tööstussektor ka valmis selleks, et välisnõudluse kasvu taastudes kiiresti reageerida. Nimelt on ettevõtetel palju tootmisressurssi, mis seisab rakenduseta ja mida saab kiirelt kasutusele võtta.

Ka täiendava tollimaksu lisandumine ei nulliks oodatavat majanduskasvu

Keskpanga teatel on lähiriikides kindlustunne lähituleviku majanduse suhtes taastumas ning välisturgude olukorra paranemine toetab Eesti eksporti ja majanduskasvu.

Siiski varjutavad majanduse taastumist hinnatõus ja kaubandustõkete oht.

"Välisturgude olukorra paranemine selgelt Eesti majanduskasvu soodustab, siina ümber ehitub ebakindlus, mis on seotud kaubandussõjaga, mida on tänases seisus üsnagi keeruline endiselt kuidagi iseloomustada konkreetse väljavaatega, seest päevade ja nädalatega võivad need uudised väga kardinaalselt muutuda," rääkis Kattai. 

Praeguseks USA poolt kehtestatud kaitsetollidel ja nendele vastuseks astutud sammudel on Eesti majandusele vähene mõju, kuid kaubandustingimused võivad veelgi halveneda.

Täiendav 25-protsendiline tollimaks ja sellele vastamine aga annaks majanduses tunda. Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul tähendaks viimane Eestile 0,5 protsenti väiksemat majanduskasvu. "Mis on tuntav mõju, aga mitte piisavalt, et meie majanduse taastumise ära nulliks," sõnas ta.

Eelarvepuudujääk ulatub prognoosi kohaselt tänavu 2,5 protsendini SKP-st, 2026. aastal 2,6 protsendini ja 2027. aastal 2,2 protsendini.

Eesti Panga hinnangul on kulutused kaitsevõime kiireks tõstmiseks igati arusaadavad, kuid tasub olla valvas, et kaitsekulutuste erandi kaudu ei suureneks riigieelarve puudujääk muudel põhjustel kui täiendavad kaitsekulud. Seejuures tuleb silmas pidada, et suurem võIakoorem tähendab ka suuremaid iga-aastaseid intressimakseid ja piiratumaid võimalusi teisteks riiklikeks kulutusteks.

"Juhul, kui kaitsekulusid suurendada nii nagu plaanitud, jätta ära kaheprotsendiline ettevõtete kasumimaks ja üksikisiku täiendav maks esimesest eurost, tooks see kaasa eelarvepuudujäägi suurenemiseni 4,5 protsendini, mida on võimalik vähendada, kui valitsus tõesti leiab võimalusi kulude kokkuhoiuks," kirjeldas Müller.

Источник: https://www.err.ee/