24.07.2026

Euroopa heitmekaubanduse süsteem ei täida enam oma algset eesmärki, kliimapoliitilise instrumendina on selle globaalne mõju olematu. Maailmas süsinikuheide kasvab, Euroopa initsiatiiviga pole keegi kaasa tulnud. Meie kohustus on seista lahenduste eest, mis vähendavad keskkonnamõju, kuid ei ekspordi samal ajal Euroopa töökohti, investeeringuid ja maksutulu mujale, kirjutab Ahti Asmann.

24.07.2026

Tööturg tahab üha küpsemaid inimesi ja haridus valmistab ette üha lapsemeelsemaid. Mis on lahendused? Aus vastus on, et ega me veel ei tea, kirjutab Raul Eamets.

Tehisintellekti (TI) mõjule igapäevaelule ja meie mõtlemisvõimele ning laste vaimsele arengule on juba paar aastat suurt tähelepanu pööratud. Murelikuks teevad meie aju-uurijate väited, et tehisaru laialdane kasutamine juba põhikoolis või veelgi varem pärsib aju arengut. Seosed ajus, mis tavaliselt tekivad õppimise käigus, jäävad puudulikuks kui me juba väga varakult hakkame kõiki asju küsima TI käest. Päris hirmutav on mõelda, et 20 aasta pärast istuvad riigikogus rahvaesindajad, kes mõtlevad nagu viienda või kuuenda klassi teismelised. Olen uuest ja kasvavast digilõhest ka ise varem kirjutanud.

25.07.2026

Kaitseministeerium tegi valitsusele ettepaneku mitte toetada tegevteenistujate eripensioni taastamist võimaldavat seaduseelnõu. Ministeeriumi hinnangul ei motiveeri tegevteenistuspensioni taastamine kauem teenistuses olema ning on kulukas riigieelarvele.

25.07.2026

Vanasti öeldi, et selleks, et laps suureks kasvatada, on vaja tervet küla. Sama kehtib organisatsioonides, kirjutab Liisa-Maria Lees.

Madal sündimus, kasvav oodatav eluiga ning sisseränne mõjutavad Eesti elanike vanuselist koosseisu. Statistikaameti 2024. aasta andmetel moodustavad alla 20-aastased Eesti rahvastikust 21,6 protsenti, tööealised ehk 20–64-aastased 57,9 protsenti ning 65-aastased ja vanemad 20,5 protsenti. Prognooside kohaselt langeb tööealiste osakaal rahvastikust 2050. aastaks 54,6 protsendi juurde ning prognoositava perioodi lõpuks, 2085. aastaks, moodustab tööealine rahvastik elanikkonnast alla poole, täpsemalt 49,2 protsenti.

28.07.2026

Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts peab kiirabisüsteemi arendamist vajalikuks ja näeb kavandatavas reformis mitut positiivset sammu.

Paljude väiksema prioriteediga, eeskätt Alfa- ja Bravo-kutsete* teenindamiseks ei ole alati vaja kolmeliikmelist brigaadi ning hästi ettevalmistatud kaheliikmeline meeskond saab vähem prioriteetsete ülesannetega turvaliselt hakkama. Positiivne on ka see, et plaanitakse rajada uusi kiirabibaase asukohtadesse, kus neid varem pole olnud. See võib anda paljudele Eesti inimestele kiirema juurdepääsu vältimatule abile ja vähendada abi saabumise aega piirkonda, millest kiirabibaas on seni asunud kaugel.

27.07.2026

Eesti Erakorralise Meditsiini Töötajate Ametiühing toetab kiirabisüsteemi arendamist, kuid reformiga kaasnev vastutuse kasv peab tähendama ka paremat väljaõpet, selget ametialast staatust ja õiglast töötasu.

25.07.2026

Kas täiskohaga töötamine tagab Eestis inimväärse elu või võib inimene ka iga päev tööl käies vaesuselõksu sattuda? Kui suur peaks olema miinimumpalk, et töötamine võimaldaks toime tulla, mitte üksnes ellu jääda? Neile ja teistele küsimustele otsivad osalejad vastuseid Arvamusfestivali arutelul.

23.07.2026

Ülemiste City talendijuht Ljudmila Pihel, kes jättis oma ajal gümnaasiumi pooleli ja alustas oma karjääri saekaatrist, rääkis "Huvitajas", et ilma hariduseta pole võimalik võimetekohast tööd saada. Piheli sõnul näitab ülikooli lõputöö tegemine, et inimene saab ka tööl raskete ülesannete lahendamisega hakkama.