Eesti inimeste tervist räsib tuulikute asemel endiselt ahiküte ja põlevkivi

foto07.04.2026

Eestis kasutatavatel energiatootmise viisidel on kõigil teatav mõju inimese tervisele, kuid nende ulatus erineb märkimisväärselt. Hiljutisest analüüsist järeldus, et kõige suuremad terviseriskid kaasnevad põlevkivitööstuse ning tavapärase ahiküttega.

Eesti teadlased said valmis analüüsi, mis võtab kokku viimase enam kui kümmekonna aasta jooksul tehtud teadusuuringud eri energiatootmise viiside tervisemõjude kohta.

Märtsi tarbijahinnaindeks kasvas aastaga 3,6 protsenti

foto07.04.2026

Eesti tarbijahinnaindeks jäi märtsis võrreldes veebruariga samale tasemele ning kasvas võrreldes 2025. aasta sama kuuga 3,6 protsenti. Toidukaubad kallinesid aastaga 4,2 protsenti ja transport seitse protsenti, teatas statistikaamet.

Eelmise aasta märtsiga võrreldes olid kaubad 3,4 protsenti ja teenused 3,8 protsenti kallimad.

Ahti Asmann: surnuks maksustamise kriitika pole mõttetu jauramine

foto02.04.2026

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt nimetas ETS-i kohta temast erineva seisukoha omamist ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos "mõttetuks jauramiseks". Surnuks maksustamise kriitika ei ole mõttetu jauramine, kirjutab Ahti Asmann.

Minister Andres Sutti sõnul ei puuduta heitkogustega kauplemise süsteem ehk ETS põlevkiviõlitootmist, kuna "põlevkiviõli tootmine saab tasuta ETS-i kvoote". Väide on avalikkuse eksitamine (tahaks öelda, et lihtsalt vale).

Riik soovib rohkem eakaid vabatahtlikku töösse kaasata

foto03.04.2026

Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel panustab Eestis järjest rohkem üle 60-aastaseid inimesi vabatahtliku tegevusega ühiskonda ja kogukonda, kuid nende aktiivsus jääb siiski noorematele alla. Sotsiaalministeerium soovib vanemaealisi rohkem kaasata, sest vabatahtlikult tegutsemine võib olla heaks raviks üksilduse ja sotsiaalse isoleerituse vastu.

Tuhanded naised olid Tartu Ülikooliga seotud juba enne õppimisõigust

foto03.04.2026

Kuigi 19. sajandil polnud naistel võimalik Tartu Ülikoolis ametlikult õppida, ei tähendanud see nende puudumist akadeemilisest ruumist.

Tartu Ülikooli Eesti ajaloo lektori Janet Laidla juhitud projekt "Naised Tartu Ülikoolis kuni 1919. aastani" püüdis selgitada, kui palju naisi oli Tartu Ülikooliga seotud enne Eesti Vabariigi algust. "Me ju teame, et naisi 19. sajandil Tartu Ülikoolis üliõpilasteks ei võetud. Ei võetud neid ka 20. sajandi alguses. Vene impeeriumis läks võrreldes mõne teise Euroopa riigiga üsna pikalt aega enne, kui naised ametlikult üliõpilasteks said," rääkis Laidla.