Microsofti uuring: tehisaru vähendab inimese kriitilist mõtlemist

Tehnoloogiaettevõte Microsoft tegi koostöös Carnegie Melloni Ülikooli teadlastega küsitluse tehisaru kasutamise kohta argitöös. Vastajate hulgas oli nii äri, hariduse, kunsti, juhtimise kui ka andmevaldkonna spetsialiste. Küsitlusest nähtus, et tehisaru kasutamine võib murendada töötajate kriitilise mõtlemise oskust ning teha nad rumalamaks, vahendab Live Science.

Iseenesest pole leid teadlastele üllatav. Küll aga osutab see, et tehisaru üha kasvav tähtsus inimese elus kujutab endast lõksu. Mida rohkem hakkavad inimesed masinõppel põhinevaid tööriistu usaldama, seda enam võib nende pilgu alt läbi lipsata masina toodetud ohtlikku sisu. 

Kasuta või kaota

Uuringu autorid kirjutavad, et vale kasutuse korral võivad tehnoloogiad halvendada ning halvendavad ka inimese vaimsed võimed. Automatiseerimises on töörühma hinnangul omajagu irooniat. Kui inimese õlult rutiinsed tegevused ära võtta ning jätta tema hooleks üksnes erandlikud olukorrad, kaotab inimene võimaluse oma töö üle pidevalt kriitiliselt mõelda. Kuna inimene ei saa piltlikult öeldes enam oma vaimse võimekuse lihaseid pidevalt treenida, on need erandlike olukordade tekkides juba kärbunud.

Uuringu tarbeks võttis töörühm ühisloomeplatvormil Prolific ühendust 319 teadmustöötaja, kes loovad lisandväärtust oma teadmisi kasutades. Vastajad töötasid väga erinevates valdkondades sotsiaaltööst programmeerimiseni. 

Töörühm palus vastajatel esmalt tuua näited, kuidas nad kasutavad oma töös generatiivset tehisaru näiteks ChatGPT-d. Seejärel küsiti, kas ja kuidas kasutasid uuritavad oma tööülesannete täitmisel kriitilise mõtlemise oskusi. Lisaks küsiti neilt, kui suurt pingutust nõuaks iga ülesande täitmine tehisaru abita. Viimaks pidid vastajad kirjeldama, kui enesekindlad on nad oma töös.

Vastajate enesekohastele väidetele tuginedes selgus, et inimesed kaotasid sageli tehisaru kasutades selle loodud sisu suhtes valvsuse. Vastajate sõnul ei seadnud nad tehisaru loomingu paikapidavust kahtluse alla 40 protsendil juhtudest. 

Vana mure uues kuues

Uus leid pole sugugi ainus tõend, et digisõltuvus on inimkonna vaimsele võimekusele kahjulik. Varem on näidatud, et kõige sagedamini ChatGPT-d kasutavad inimesed on juturobotist juba nii suures sõltuvuses, et neil võib ilma selleta tekkida võõrutusnähud. Ühtlasi on leitud, et Tiktoki ja muude lühivideote vaatamine vähendab inimeste võimet keskenduda pikemat aega ühele tegevusele. Lühivideolembus pärsib ka infotöötluse ja täidesaatvate protsessidega seotud närviahelate arengut.

Vaimse võimekuse probleeme paistab seniste uuringute põhjal olema rohkem noortel inimestel, kelle seas on tehisaru kasutajaid rohkem kui muudes vanuserühmades. Näiteks kirjutavad noored juturobotite toel kirjandeid, hiilides mööda vajadusest oma peaga kriitiliselt mõelda.

Uuringus ilmnenud murekoht pole iseenesest uus. Juba aastakümneid on täheldatud nn Google'i efekti, kus inimesed usaldavad faktiteadmistes otsingumootorit. Küll on uue leiu valguses oluline, et inimesed säilitaksid peamurdmist nõudvaid ülesandeid masinale usaldades, siiski võime nendega vajadusel ise toime tulla. Vastasel korral võib mõni oskus inimeste seast üldse ära kaduda. Töö üle võtnud masinaid kimbutavad endiselt hallutsinatsioonid ehk nad annavad enesekindlalt valesid vastuseid.

Töörühma sõnul nähtub nende andmetest, et teadmustöötajatel läheb üha vähem auru ülesannete sooritamisele ning üha rohkem auru tehisaru loodud sisu kontrollimisele. Kuigi tehisaru võib inimese tööviljakust tõsta, võib see teadlaste sõnul siiski pikapeale räsida inimese võimet iseseisvalt probleeme lahendada.

Uuringu esmaversioon on leitav Microsofti kodulehelt.

Allikas: https://novaator.err.ee/