Kvalifikatsiooninõuetega õpetajate osakaal langeb

Et üks õpetaja vastaks kvalifikatsiooninõuetele, peab tal olema magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase, lisaks õpetajakutse ja nõutud tasemel eesti keele oskus. Haridusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna juhi Heidi Uustalu sõnul on nõuetele vastavate õpetajate osakaalu langusel mitu põhjust.

"Täna alustavad õpetajad on sageli need, kes kvalifikatsiooninõuetele ei vasta, siin on ka põhjused erinevad. Tulevad nad siis kas karjääripöörajatena või õpivad nad samal ajal. Ka sel juhul ei vasta nad ju veel õpetaja kvalifikatsiooninõuetele. Üks suur plokk põhjuseid on kindlasti ka see, mis praegu puudutab eestikeelsele haridusele üleminekut. Kui ma ka vaatasin tänast seisu võrreldes viie aasta taguse ajaga, siis seda kukkumist on ikkagi rohkem näha nendes piirkondades ja koolides, keda see üleminek puudutab."

Järvamaal asuvas Põhja-Järva koolis on 44 õpetajast kvalifikatsioonita 17, mis teeb nende osakaaluks 40 protsenti. Selline protsent ei ole Eestis kuidagi ebatavaline ja on veel umbes sada kooli, kus kvalifikatsioonita õpetajaid on kas sama palju või veelgi rohkem.

Haridus- ja teadusministeeriumi järelevalve määras koolile sunniraha 3000 eurot. Järelevalve valdkonna juht Elen Ruus selgitas kirjalikus kommentaaris, et sunnivahend määratakse, kui järelevalves tehtud ettekirjutus ei saa tähtajaks täidetud ja selgub, et kool või koolipidaja ei tee olukorra parandamiseks piisavalt.

Järva vallavanema Toomas Tammiku sõnul on aga nii koolijuht kui koolipidaja teinud palju pingutusi. Kuna seadus ei selgita, mida tähendab piisav arv kvalifitseeritud õpetajaid, siis on vald õigusselguse saamiseks pöördunud halduskohtusse.

"Siin on täiesti selline tõlgendamise küsimus täna, kuidas erinevad osapooled seda tõlgendavad. Kindlasti see kohtuotsus annab tulevikus ka teistele KOV-idele teadmise, kuidas käituda. Sest "piisav" – sellist tõlgendust pole omavalitsustele ka haridusministeerium varasemalt andnud, et mida me siis peame arvesse võtma."

Mure on Toomas Tammiku hinnangul aga ühe valla sunnirahast kordades suurem.

"Pigem on täna see olukord, kus riigi tellimus ei ole taganud seda olukorda. Ka riigikontroll on oma aruannetes mitmel korral märkinud, et riik ei ole teinud piisavalt, et õpetajate järelkasvu tagada."

Heidi Uustalu sõnul soovib ministeerium, et laste ees seisaksid kvalifitseeritud inimesed ja selles suunas on mitmeid samme ka tehtud.

"Täna oleme neile juurde loonud veel paindlikuma võimaluse õpetajaks õppimisel läbi siis mikrokraadide, tegeleme ka juhtidega, kellest sõltub väga palju see, kas seal koolis on loodud selline keskkond, et õpetaja saab ja tahab õppida, kas seda väärtustatakse seal. Me oleme õpetajakoolitusse kohti juurde loonud, sel õppeaastal näiteks 445 õppekohta."

Allikas: https://www.err.ee/