Üha enam politseinikke omandab meditsiinitehniku oskused elude päästmiseks

Pussitamised, kaklused, liiklusavariid ja muud olukorrad, kus politsei peab elupäästvat meditsiiniabi osutama, ei ole sugugi harv juhus. "Eelmisel aastal oli 56 abiosutamist. Sel aastal praeguseks hetkeks 24," ütles Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) arendusekspert Heiko Porval.

Kuigi politseikooli lõpetajal on esmased meditsiinilised oskused olemas, siis igas olukorras neist siiski ei piisa. Seepärast lõpetabki sel kevadel juba teine lend politseinikke, kes on omandanud erakorralise meditsiinitehniku hariduse, et sündmuskohale jõudes ohvrile kõige kiiremat võimalikku abi anda.

Olukorrad, kus meditsiinitehniku abi vaja läheb, on erinevad. "Alajahtunud inimene, kes on jäänud mingitel põhjustel välitingimustesse lamama kuni selleni, et isiku suhtes on kasutatud külmrelva ning teda on rünnatud," täpsustas Porval. "On juhtumeid, kus meditsiinitehnik on päästnud inimese elu. Meenub üks intsident Lõuna-Eestis, kus meie meditsiinitehniku juuresolekul inimene lõpetas hingamise ning tehnik hingatas teda nii kaua kuni kiirabi saabus."

"Kui politseinikud selle kursuse lõpetavad, on nad on ju tegelikult kiirabitöötajad sinises töövormis," ütles Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli erakorralise meditsiini õppekava juht Roman Paluste.

Porval tõi välja, et kui on relvastatud rünnak, siis töötavad politseinikud ohualas, kuhu kiirabi ei saagi tulla. "Nende jaoks on see liiga ohtlik, meie ülesanne on teha siis politseitööd ja aidata kannatanuid," täpsustas Porval.

Kõige tuntum näide on juhtum Lihulas, kus kiirreageerija oskas väga põhjalikult läbi viia kannatanu esmast ülevaatust ja toetas kohapeal nii oma üksust kui ka kiirabi.

"On olnud pussitamisi ja kergemaid sündmusi, täiesti seinast seina," ütles kursuse läbinud patrullpolitseinik Karl Kadarik. "Neid oskusi on läinud vaja nii tööl, kui ka pärast tööd koju sõites. On ette tulnud liiklusõnnetusi, kus olen esmaabi andnud enne kiirabi kohalejõudmist. See, et ma abi andmiseks vajaliku varustusega kotid töö juurde jätaksin, ei tule kõne allagi, võtan need alati kaasa, kui ma koju sõidan."

Patrulli minnes on Kadarikul kaasas kolm kotti. "Vöö peale olen lisanud žguti verejooksude peatamiseks. Vesti küljes on teine žgutt. Lisaks on mul traumakäärid, millega saan vajadusel seljast ära lõigata nii triiksärki kui tsiklikombekat. Kotis on elustamismask, hingamisteede tagamiseks vajalikud vahendid ja palju muud," sõnas Kadarik.

25 politseinikku on praeguseks kursuse lõpetanud, 25 veel õpib. "Reaalne vajadus oleks veel vähemalt 50 politseinikku. Rahalist katet meil pikemas plaanis ei ole, otsime seda, seni on PPA ise kursuseid rahastanud," selgitas Porval.

"Kiirabi kutseid sellepärast vähemaks ei jää, aga kui ma näen, et häirekeskus on lisanud kutsele meditsiinitehniku või esmane reageerija ongi meedikuga politseipatrull, siis uskuge mind, ma tean, et kõik, mis neil oli võimalik sündmuskohal teha, on tehtud. Mina sõidan sellele kutsele tunduvalt rahulikumalt," sõnas Paluste.

Üha enam politseinikke omandab meditsiinitehniku oskused inimelu päästmiseks

Allikas: https://eeter.err.ee/