Geneetiline taust mõjutab inimeste palganumbrit võrdlemisi vähe

"Tegelikult on see seos vägagi nõrk. [...] Näeme, et üks kuni viis protsenti inimese sissetulekust sõltub tema geneetikast. Me ei saa inimese sissetulekut geneetiliselt ennustada. See osakaal on lihtsalt nii madal ning seal on palju muid faktoreid. Me ei saa öelda ühe inimese kohta, et vastavalt geneetikale on sulle universumilt selline sissetulek ette nähtud," sõnas Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner, uuringu kaasautor saates "Labor". Kuigi geenidel on mõõdetav mõju, on olulisemad keskkonnategurid, eelkõige haridus.

Kokku vaatasid teadlased enam kui 600 000 inimese geeniandmeid ja sissetulekut, kes jaotusid 12 lääneriigi vahel, alustades Eestist, lõpetades USA ja Austraaliaga. Hoolimata erinevast kultuurilisest ja majanduslikust taustast olid tulemused väga sarnased. Geneetiline mõju sissetulekule oli kõigis riikides väike ning esikohal oli keskkonnamõju. "Eesti oli ka täpselt seal ilusti keskel – ei eristunud mitte kuidagi ühestki teisest riigist," kinnitas Abner.

Teadur märkis, et kuigi otsene seos geenide ja sissetuleku vahel on tagasihoidlik, mõjutab hulk geene sissetulekut kaudsemalt. Näiteks on teada rida geenivariante, mis mõjutavad inimese võimekust koolis toime tulla ning haridust omandada. See omakorda avaldab mõju ka tööelule. Iga üksiku geeni mõju on aga väike. "See on väga-väga polügeenne ehk nii sissetulekut kui ka haridust mõjutavad väga paljud erinevad geenivarianid. Kõik need geenivariandid avaldavad väga väikest mõju," selgitas Abner.

Töörühm uuris sissetuleku seost ka teiste inimelu tahkudega. "Näeme, et suurem sissetulek on seotud madalama riskiga krooniliste haiguste nagu diabeedi, südame-veresoonkonna haiguste või depressiooni tekkeks. Näeme seda ka geneetilisel tasandil," tõi Abner näite. Samas rõhutas Abner, et tegemist on keeruka koostoimega, kus geneetilised riskid, haridustase ja sotsiaalmajanduslik seisund mõjutavad üksteist vastastikku. Näiteks on juba pikka aega teada, et mida kõrgem on inimese haridus, seda tervemad kipuvad nad olema.

Teadlaste jaoks veidi üllatavana tuli välja, et sissetulek oli seotud riskikäitumisega. Näiteks suitsetasid nad rohkem ning tarbisid rohkem alkoholi, mis on samuti seotud teatud geenivariantidega. "Teame, et suitsetamine on väga tugevalt geneetiline – seal mängivad nikotiiniretseptorid rolli. Ajugeenid, mis mõjutavad seda, kas inimene üldse tahab suitsetada või kus see tunnetus ja tahtmine tekib," tõdes Abner.

Teadur kahtlustas, et suurema sissetulekuga inimesed võivad edu saavutamiseks teha näiteks ettevõtluses, investeerimises või karjäärivalikutes riskantsemaid valikuid, mida ettevaatlikumad inimesed ei teeks. Seda tüüpi käitumine võib samuti seotud olla isiksuseomadustega nagu riskijulgusega, mille puhul on taas geneetikal oma roll. "Üldjuhul inimesed, kellel on suurem sissetulek, on pidanud tegema oma elus võib-olla natuke ebakonservatiivsemaid otsuseid, hüppama pimedusse või kuskile tundmatus kohas vette," arutles Abner.

Ta viitas siinkohal Tartu Ülikooli psühholoogide hiljutisele uuringule, kus leiti seoseid isikuomaduste ja ametivaliku vahel. Geenidel on nende omaduste kujunemisel oluline roll – näiteks on neurootilisuse puhul tuvastatud enam kui 300 sellega seotud genoomi piirkonda. Samas on isikuomadused taaskord polügeensed ehk ühe kindla tugeva mõjuga geeni asemel on oma väike roll mängida sadadel geenidel. "See on hästi polügeenne ja keerukas pilt. Üks geen ei ütle, et inimene on nüüd neurootiline või ekstravert," rõhutas teadur.

Kuigi geenide mõju inimeste palganumbrile on väike, oli Abneri sõnul sedavõrd suuremahulise uuringu läbiviimine siiski igati põhjendatud ja vajalik. "Seda oli muidugi aimata. Ega seal ei minda pimesi niisugust uuringut tegema, eriti sellises mastaabis. Küll on tähtis selliseid uuringuid just teha selle jaoks, et mõista, kas geenid mängivad siis mingit rolli või ei mängi mingit rolli," sõnas teadur. See omakorda aitab tuvastada geneetika ja inimkäitumise või tervise vahel mitte ainult otseseid vaid ka kaudseid seoseid

Nii saab jõuda terviseuuringutes täpsemate tulemusteni. Kui selgub näiteks, et sissetulek on seotud diabeedi või südamehaigustega, tuleb teistes uuringutes käsitleda sissetulekut või selle geneetilisi mõjutajaid kui olulist taustamuutujat. "Kui tahan uurida diabeeti, siis äkki seal on väga tugev efekt inimesel just sissetulekust või äkki piisab haridusest, kehamassiindeksist või muust kõrvalnäitajast. Peame olema teadlikud, mis on need erinevad mõjutajad, mis neid riske inimese elu jooksul tõstavad ja langetavad," tõi Abner näite.

Peamine soovitus, mida teadur uuringu põhjal andis, puudutab haridust "Omandage võimalikult hea haridus, on minu lihtne soovitus," sõnas Abner. Töö näitas selgelt, et haridustase on kõige tugevam sissetulekut mõjutav tegur – seda nii statistiliselt kui ka geneetilisel tasandil. Kuna Eestis on hariduse kättesaadavus üldiselt hea, tähendab see, et kvaliteetne haridus ei sõltu tingimata elukohast.

Abner toonitas, et kuigi geenid võivad mõjutada inimese õppimisvõimet ja taiplikkust, on sissetuleku kujunemisel määrava tähtsusega siiski haridus, töökus ja eluvalikud – asjad, mida inimene saab ise mõjutada.

Samas hoiatas ta, et uuringus nähtud seosed riskikäitumise ja sissetuleku vahel ei tohiks kedagi eksiteele viia – suurem riskialtisus ei ole väärtus iseenesest ega midagi, mille poole teadlikult püüelda. Näiteks ei tähenda see, et alkoholi või tubaka tarvitamine võiks aidata paremale sissetulekule kaasa. "Ei, ärge nüüd kindlasti suitsetama hakake või alkoholi rohkem tarbima ning lootke, et sellest hakkab teie sissetulek tõusma, kindlasti mitte," rõhutas Abner.

Allikas: https://novaator.err.ee/