Eksperdid: õppima minnes tasub teha eeltööd mitmel rindel

Nii Tallinna Ülikooli sotsioloogia teadusprofessor Marge Unt kui ka Eesti tööandjate keskliidu analüütik-nõunik Raul Aron leiavad, et inimene võiks enne kuhugi õppima asumist teha eeltööd. Analüütikuna soovitab Aron tutvuda andme- või teadmuspõhiste allikatega. Näiteks võiks tema sõnul vaadata palgaandmetest, kus on kõrgemad palgad. "Ma eeldan, et inimesed ikkagi mõtlevad ametit või eriala valides, kuidas sissetulekut suurendada. Muidu poleks ju üldse vaja koolis käia," arutleb Aron. 

Undi hinnangul on hariduse roll aga palganumbrist laiem. Inimene võiks alustuseks läbi mõelda, mis valdkonnad talle üldse sobiksid. "Selliseid Aleksei Turovskeid, kes on sünnist saadik taskus nastikuid kandnud ning alati teadnud, kuhu nad lähevad, on väga vähe. Enamiku jaoks minu arvates ei ole ühte ja õiget. On erinevaid valdkondi ja ameteid, kus saaks end teostada. Ei tasu muretseda, et tuleb leida see üks ja ainus kutsumus. Tasub katsetada erinevaid teid, teha reaalsuskontroll oma ideedele," osutab Unt.

"Mis haridusvalikutega sina siia said?"

Raul Aroni sõnul võiks koolilõpetaja, aga ka igas vanuses ümberõppida soovija tutvuda lisaks palgaandmetele OSKA raportiga. Teadlaste ja tööandjate koostöös valminud prognoosisüsteem näitab, millistes valdkondades on tulevikus inimesi tööturule vaja. "Selgelt eristuvad jällegi IKT-erialad, IT-spetsialistid. Finants- ja kindlustussektor vajab töötajaid juurde, samuti inseneeria, aga ka ehitus ja tehnikud, mis seda kõike toetavad," loetleb Aron.

Aladel, kus nõudlus töötajate järele on suurem, on analüütiku sõnul ilmselt kõrgemad palgad. Palgaandmete põhjal kerkivadki kopsakamate töötasude poolest esile samad valdkonnad. "Seda teavad ilmselt kõik inimesed, et infotehnoloogias on kõrged palgad. Finantssektoris, kindlustuses on palgad keskmisest kõrgemad, aga ka energeetikas ja praktiliselt kõigil insenerialadel," nimetab Aron.

Marge Undi hinnangul on palganumber küll oluline, aga haridust ei saa kaaluda vaid otsese kasulikkusega tööturul, mis on OSKA prognoosides kesksel kohal. "Näen hariduse väärtust laiemalt kui ainult selles, et see peab olema tootlik ja raha toov," ütleb ta. 

Eriti just ümberõppes võib teine haridus inimest vaimselt rikastada. Samuti võib juba töötav ja oma ametiga rahulolev inimene saada Undi sõnul mõtteliselt värsket õhku mõnest üldisemast õppekavast, mille eesmärk ei ole ettevalmistus konkreetseks ametiks. "Teisalt on kiirete muutuste ajal ülioluline eriti juhtide täiendõpe. Sellest sõltub organisatsiooni valmisolek praegusel tehnoloogiliste arengute ajastul uusi digitehnoloogial põhinevaid lahendusi arendada ja rakendada," lisab Unt.

Koolilõpetaja võiks aga sotsioloogi sõnul vaadata õppekavasid kriitilise pilguga. "Mõned õppekavad tunduvad tõesti toredad, aga tasub ikkagi küsida selle toreduse kõrval, mis ma sellega pärast peale hakkan või mida see aitab mul teha," soovitab ta. Ehkki ülikoolide kodulehed peibutavad sisseastujaid turunduslike hüüdlausetega, võiks noor päriselt järele vaadata, mis aineid mis õppekaval õpetatakse. "Kahjuks on tihtipeale päris suur hüpe selle vahel, mida ühe-kahe lausega püütakse öelda, ja selle vahel, mida ma seal ettekujutatavasti õppima hakkan. Kas see on see, mis mind huvitab ja kõnetab?" osutab Unt.

Samuti võiks noor teha eeltöö ära mitmes õppeasutuses, käia siin-seal tudengi- ja töövarjuks ning avatud uste päevadel. Piltlikult öeldes, võiks Undi sõnul ette kujutada omaenda tulevikku. "Kui tahad mingis valdkonnas töötada, on sinu tulevik kellegi teise olevik. Katsu sinna sisse minna: leia võimalus üks töövarjupäev teha ja küsida selle inimese käest, mis haridusvalikuid sina tegid või kuidas sa siia said," soovitab ta.

Aroni sõnul näitas OSKA üldoskuste uuring, et erialast olenemata tasub omandada ülekantavaid alusoskusi. "Enesejuhtimise oskused, analüüsivõime –need olid praktiliselt kõigis valdkondades esile tõstetud," märgib ta. Kuulus investor Warren Buffett on tema sõnul pidanud enda elus kõige väärtuslikumaks näiteks suhtlemise ja eneseväljendusoskuse koolitusi. "Kes pole seda saanud üldharidusest kaasa, võiks esimesel võimalusel oma professionaalse elu jooksul sellega tegelema hakata: lugeda raamatuid, osaleda koolitustel ja harjutada, sest seda ei saa harjutamata jätta," lisab Aron.

Kuldaväärt kohanemis- ja õppimisvõime

Erinevalt näiteks Saksamaast ei ole Eesti tööturg paljuski otseselt kutsepõhine ehk suur osa väljaõppest toimub töökohal. See tähendab Marge Undi sõnul, et Eestis saab üsna erinevate haridusteedega jõuda erinevatesse kohtadesse. "Kui inimese jaoks on väga tähtis kindel töö, tundub meditsiin hea valdkond. Meil on vananev elanikkond ning seal on pidevalt tööpuudus," märgib ta. Samuti selgub töötukassa tööjõuvajaduse baromeetrist, et puudu on näiteks logopeede. 

"Igal alal on olulised IT oskused, aga ainult lihtsamate IT oskustega lõpetanutele tööturul nii lihtne kohta leida enam ei ole," lisab Unt. Näiteks toob OSKA valdkondlik raport tema sõnul välja, et tehisintellekti areng lähiaastatel suurendab kogenud arendajate töö tõhusust ning vähendab nõudlust nooremarendajate järele.

Kuna Eestis ei ole enamus erialadest väga tihedalt tööturuga seotud, tasub noorel Undi sõnul proovida juba varakult tööturul jalg maha saada ja mõelda, kas tööd annaks erialaga siduda. Paljud noored töötavad raha teenimiseks teenindussektoris, ent sotsioloogi sõnul tasub endalt sel juhul küsida, kas tahetaksegi sinna jääda. "Kui see ei ole sinu koht, tasub sellest bussist ruttu maha minna. Ühel hetkel need töökogemused, mis sa sealt saad, hakkavad sinu vastu töötama," selgitab ta. 

Juba töötaval inimesel, kes soovib ümber õppida või end täiendada, on Raul Aroni hinnangultänapäeval võimalusi heldelt. "Näiteks mikrokraadid on saadaval kõigis kõrgkoolides. Töötukassa lausa maksab täiskasvanutele selle eest, kui nad osalevad täiendkursustel või ka tasemeõppes, sest nende formaalharidus on vananenud või puudub sootuks," toob ta välja. Samuti soovitab ta ajada töökuulutustes kandidaadile esitatud nõuetes näpuga järge ja uurida, kus on võimalik läbida vajalike sertifikaatide koolitused. 

Kuidas lööb aga kaardid segi tehisaru võidukäik? Aroni sõnul võib masin osa töid küll üle võtta, ent kohanemisvõimeline tippspetsialist leiab kindlasti edaspidi endale tööd. "Üks kesksemaid oskuseid tänapäeval kindlasti on õpiharjumus ja õpioskus ning võimekus muutustega kaasa minna. Tehnoloogia areneb igal juhul väga kiiresti ning ükski spetsialist ei oska tulevikuvajadusi sajaprotsendiliselt prognoosida," arutleb ta. Samuti ei võta tehisaru analüütiku hinnangul ära vajadust inimese loodusteaduslike ja majandusalaste teadmiste järele. 

Undi arvates on tehisaru tulles vaja näiteks üha vähem raamatupidajaid ja sekretäre. "Samas füüsilise töö ja südametöö tegijaid mõjutab TI tulek vähem. Neid, kes inimestega otse tegelevad: psühholooge ja hooldajaid, on väga vaja," tõdeb ta. Tehisaru võidukäik annab tööelus eelise reaalteadustes toimetavatele inimestele, ent maailm on Undi sõnul kirju ja vajadus eri laadi teadmiste järele jääb alles. "Kindlasti meil on väga vaja semiootikuid ja teisi humanitaare. Neil on aga raske, seda ma näen ning neil läheb lähiajal kahjuks veel raskemaks," sõnab ta. 

Nii Unt kui ka Aron on ühel nõul, et tehisaruajastul on kõigis ametites olulised analüüsi, andmetöötluse ja tehisaru kasutamise oskused. "See on kõigile oluline, sest see loob uut laadi ebavõrdsust. Need, kes tehisaru edukalt kasutavad, lähevad palju kiiremini eest ära," ütleb Unt.

Teisisõnu peab haridussüsteem leidma võimaluse õpetada inimesi masinalt õigeid ja edasiviivaid küsimusi küsima. Liiatigi on tööturg Undi sõnul nii muutlik, et üksnes erialateadmistega kaugele ei purjeta. "Töötukassa baromeetris oli meil näiteks 2016. aastal puudu kujundajaid ja multimeediakunstnikke. Aastaks 2024 on nendest ülejääk," võrdleb ta.

Aroni sõnul on üldoskused nagu kohanemine ja õppimisvõime, kõigile jõukohased ning neile laotakse vundament juba varases lapsepõlves. "Oluline on, et vanemad laseksid väikelastel vead kodus ära teha. Siis on vanemast peast esiteks valusad vead tehtud ning teiseks tekib usaldus enese vastu ja iseseisvus. Tulevikus on üha vähem ilmselt selliseid töid, kus kõik on väga täpselt ette kirjutatud," ütleb ta.

Allikas: https://novaator.err.ee/