Ametiühingud: majandusminister pidurdab kollektiivlepingute sõlmimist

Ametiühingud pole rahul sellega, et valitsus on nende hinnangul asunud sotsiaalpartnerite rolli  pisendama. Nii toovad näiteks Riigi- ja omavalitsusasutuste teenistujate ametiühing (ROTAL) ning Eesti energeetikatöötajate ametiühingute liit (EEAÜL) näite, kus nende ettepanekuid töölepingu seaduse muutmise eelnõusse eiratakse ja valitsusjuht ei pea enam vajalikuks regulaarseid kohtumisi valitsuse, tööandjate ja ametiühingute vahel, leides, et ka ministritasand on piisav.

Samuti on ROTAL-i esimehe Kalle Liivamägi sõnul majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo asunud kollektiivlepingute sõlmimist pidurdama.

"Kolmel korral ütles minister välja, et avalikus sektoris ja ma saan aru, et ka riigiettevõtetes, tema valitsemise ajal kollektiivlepinguid ei sõlmita."

Eestis on Euroopa Liidu üks madalamaid kollektiivlepingute osakaalusid. Euroopa Liidu miinimumdirektiiv näeb ette, et kollektiivsete töösuhete sõlmimist tuleb pigem soodustada.

"Riigiasutustes on trend, et palganumbrit sisse kirjutada ei taheta. Teistpidi on ka see, et tööandjad on hakanud kollektiivlepinguid üles ütlema. See võimalus on mõlemal poolel olemas. Seega 80-protsendiline hõlmatus kollektiivlepingutega, see eesmärk praegu hoopis kaugeneb."

Liivamägi toob näiteid valdkondadest, kus kollektiivlepinguid pole pikendatud.

"Näiteks AS Hoolekandeteenused hakkas kõigepealt peale, edasi tulid ilmateenistujad, kes olid keskkonnaagentuuri all, ka seal lõpetati kollektiivleping. Samuti on praegu kollektiivleping üles öeldud päästeameti ja päästeala töötajate ametiühingu vahel. Neid ülesütlemise näiteid on rohkem kui neid, kus uued kollektiivlepingud oleks sõlmitud," sõnas Liivamägi.

Keldo: maailmavaatelised erinevused on olemas

Majandus-ja tööstusminister Erkki Keldo tõrjub süüdistusi, nagu poleks sotsiaalpartneritega piisavalt arvestatud. Mis puudutab kollektiivlepinguid avalikus sektoris, siis Keldo tõdes, et maailmavaatelised erinevused on olemas.

"See, et meil maailmavaateliselt kõik ei klapi, on ju arusaadav. Kollektiivlepingute kohta mult küsiti, et kas valitsus plaanib avalikus sektoris edasi minna täiendavate kollektiivlepingute sõlmimisega. Mina ütlesin otse ja ausalt, et selle valitsusega me täiendavaid kollektiivlepinguid avalikus sektoris kindlasti sõlmima ei hakka. Aga need kollektiivlepingud, nagu õpetajate oma ja arstide-õdede palk, need on toimivad süsteemid ja nendega mingeid muutusi ka ei ole tulemas."

Etteheiteid, et valitsus eirab sotsaalpartnerite tehtud ettepanekuid töölepingu seadusese muutmise eelnõusse, peab Keldo samuti kummastavaks, sest eelnõu on pikalt ette valmistatud ja läbinud mitu kooskõlastusringi.

"Jällegi, väga kummastav on kuulda seda etteheidet või süüdistust. Tuletan meelde, et töölepingu seaduse paindlikumaks muutmine on olnud väga pikk protsess. See algas juba 2021. aastal. Seda on arutatud korduvalt tööturu osapooltega avalikkuses," ütles Keldo.

Liivamägi jääb aga enda juurde öeldes, et viimastest muudatustest töölepinguseaduses ei olnud neil aimugi. Kui alguses olid muudatused suunatud kindlatele sihtrühmadele, siis nüüd laieneb uus töölepingu vorm kõikidele töötajatele.

"See viimane projekt, seda ametiühingutele ei tutvustatud. Ametiühingud lugesid seda ajakirjandusest. See ei ole kuidagi demokraatlikule riigile kohane," ütles Liivamägi.

Allikas: https://www.err.ee/