Uuring: ületöötamine võib muuta aju struktuuri

Ajakirjas Occupational & Environmental Medicine avaldatud teadustöö viitab võimalikule seosele ületöötamise ja ajutervise vahel. Kuigi uurimismeetod ei võimalda üheselt öelda, kas ajumuutused on ületöötamise tagajärg või põhjus, rõhutavad autorid, et teemat tuleb täiendavalt uurida, vahendab Science Alert. 

Rohkem hallollust

Uuringus analüüsisid teadlased 110 inimese ajuandmeid ja tööharjumusi. Neist enamik olid tervishoiutöötajad. Selgus, et nädalas vähemalt 52 tundi või rohkem töötava 32 inimese ajus esines võrreldes ülejäänud 78 osalejaga, kes pidasid kinni tavapärastest tööaegadest, märgatavaid erinevusi.

Soovitatust rohkem tööd tegevatel inimestel oli rohkem hallollust neis aju piirkondades, mis on seotud kõrgemate vaimsete võimete ja emotsioonide juhtimisega. Näiteks oli neil ligi viiendiku võrra suurem otsmikukääru keskosa. See piirkond osaleb mõtlemises ja otsuste langetamises.

Ehkki varasematest uuringutest on selgunud, et liigne töökoormus võib mõjuda ajule kehvasti, ei tähenda suurem hallolluse maht tingimata head ega halba. Teadlaste sõnul vajab teema edasist uurimist. "Tulemused viitavad sellele, et pikad tööpäevad võivad põhjustada muutusi aju kohanemises keskkonnaga. Sellel võib olla mõju kognitiivsele ja emotsionaalsele tervisele," märgivad teadustöö autorid.

Erinevad ametid mõjutavad samas kehi erinevalt ning inimeste tervist kujundavad lisaks tööelule paljud teised tegurid, nagu elustiil, mistõttu on ühe uuringu põhjal kaugeleulatuvate järelduse tegemine keeruline. Siiski valitseb teadlaskonnas üldine hoiak, et liigne töö pole tervisele hea. Värske uuring ongi järjekordne meeldetuletus, kuivõrd oluline on tööelus piiride seadmine ja õiglane tööpoliitika.

Töö autorid loodavad, et järgnevad uuringud toovad selgust, milline on kõnealuste muutuste pikaajaline mõju ajule, vaimsetele võimetele ja tervisele.

Allikas: https://www.err.ee/