Ametiühingud on kriitilised rohkema välistööjõu riiki lubamise suhtes

Kui seni on Eestisse rändekvoodiga lubatud aastas kuni 1300 töötajat kolmandatest riikidest, siis nüüd liigutakse edasi plaaniga, mis lubaks neid siia kuni 3600. Ja kui seni tuli võõrtööjõule tasuda vähemalt 1,5-kordset Eesti keskmist palka, siis edaspidi kaalutakse seda teha sektori keskmise palga alusel, mis on kohati palju madalam.

Ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask ütles, et nii loodab riik säilitada suhtumist, et Eesti on odava tööjõu riik.

"Kui me võtame ka muud asjad, mis praegu menetluses on, kaasaarvatud paindlik tööaeg, võib tekkida olukord, kus pakutakse Eesti töötajale paindliku tööaja lepingut, ja kui Eesti töötaja seda vastu ei võta, siis me toome välistööjõudu, kes on nõus halvematel tingimustel töötama, vähem palka saama ja sellega hoitakse tööjõukulusid madalal. See ei ole tegelikult see, mis tagaks Eesti arengu, inimestele elamisväärse tasu ja majanduskasvu," rääkis Vask.

Algselt plaaniti tööjõukvooti laiendada kolme valdkonda, kus tööliste puudus on kõige suurem. Nüüd tahetakse välja valida üheksa valdkonda. Tööandjad tervitavad muudatust. Radisson hotelli juht Ain Käpp ütleb, et üks valdkond võib olla ka majutus ja turism.

"Täna on meie sektorit hästi palju aidanud Ukraina põgenikud ja me kõik loodame, et üsna pea saab see sõda õiglase lõpu. Praegu arvatakse, et üle poolte ukrainlaste lahkuvad meie riigist tagasi kodumaale. Ja see tähendab, et siis on meil sektoris tööjõupuudus. Ja täna on meil ainulaadne võimalus valida, millistest riikidest me inimesi siia kutsume. Miks mitte ei või see olla näiteks Filipiinid või Tai," lausus Käpp.

Niisugune lähenemine pole opositsioonierakonna sotsiaaldemokraatide liikme Tanel Kiige hinnangul läbi mõeldud.

"Eesti riigi huvides on siiski see, et me võimalikult sarnase kultuuriruumi ja taustaga inimesi ka välistööjõuna kasutaksime. Aga kui me räägime eksootilistest riikidest, kaugematest maadest, ka erinevatest -stan riikidest, siis me võime leida ennast olukorrast, kus üha rohkem hakkab siin olema muu kultuuritaustaga, muu religiooni, teistsuguste arusaamadega inimesi, kelle ühiskonda lõimumine saab olema ülikeeruline," lausus Kiik.

EKRE esimees Martin Helme näeb probleemi ka palgakasvu pidurdumises.

"Kui sul on turul võtta odavam töötaja, odav tööjõud, siis loomulikult ei ole sul mõtet minna tööandja juurde palka juurde küsima, ja oled õnnelik, kui sul töö alles jääb," ütles Helme.

Sügiseks valmib selgem plaan võõrtööjõu kohta siseministeeriumis.

Allikas: https://www.err.ee/