Ümbrikupalk end ära ei tasu. Kuidas esimesest töökohast maksimum võtta?

foto 20.06.2025

Suvel astuvad paljud noored esimesed sammud iseseisvuse suunal, sest lähevad tööle. Uus töökoht toob kaasa elevust, värskeid kogemusi ja muidugi kaua oodatud esimese palga. Kuid tööle asununa võib noor inimene kergesti sattuda ka olukorda, kus ta õigused pole kaitstud, lepingud on puudulikud ning palk laekub hoopis „ümbrikus“.

Maksu- ja Tolliameti juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu nendib: „Kui keegi palub sul tööle asuda lepinguta või lubab, et see tehakse kunagi hiljem ära, siis ära nõustu sellega. Kirjalik tööleping on sinu kaitse.“ Lisaks ei tohi tema sõnul kunagi nõustuda tasuta proovipäevaga, sest selline pakkumine ei ole seadusega kooskõlas.

Marjapuu toob välja mõned tähtsamad kohad, mida tasub töölepingus enne allkirjastamist kindlasti jälgida:

● Mis on töötasu suurus? Vaata üle seegi, kas palk on bruto- või netotasuna ning millal on palgapäev. Kontrolli, kas tasu klapib sellega, mille oled tööandjaga varem kokku leppinud.

● Veendu, et lepingus oleks kirjas tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.

● Millal ja kui palju pead tööl olema? Pane tähele, kas tegu on täis- või osalise tööajaga, kas tööl on vahetused ning kuidas hüvitatakse ületunnid.

● Kas lepingul on märgitud sinu töö tegemise koht ja ülesanded, mida pead tegema?

● Millist puhkamise õigust sulle pakutakse?

„Kui mõni punkt jääb lepingus arusaamatuks, siis küsi tööandjalt julgelt selgitust, mitte ära kiirusta lepingule allkirja panema,“ räägib Marjapuu. Ta toob ka välja, et töölepinguta on töötaja töövaidluste korral kaitseta.

Ühtlasi ei tohi nõustuda ümbrikupalgaga, sest nii jäetakse end ilma erinevatest hüvedest. „Ümbrikupalk võib tunduda ahvatlev, sest saad rohkem raha kätte, aga tegelikult jätad end ilma näiteks ravikindlustusest, kui ravikindlustus pole sulle tagatud mõnel muul viisil. See tähendab, et kui sinu tervisega juhtub midagi, siis ei saa niisama lihtsalt arstile minna,“ sõnab Marjapuu.

Maksude mittemaksmisel ei panusta inimene ka ühiskonda, millest ka tema ise hiljem kasu ootab. Ümbrikupalk ei suurenda tema sõnul pensionistaaži ega pensioni suurust. Noores eas võib see tunduda kauge mure, aga hiljem mõjutab oluliselt tulevast sissetulekut.

Mida teha esimese palgaga?

Kui esimene palk arvele laekub, võib tunduda ahvatlev see kohe kõikidele toredatele asjadele ära kulutada, et end premeerida. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger paneb aga südamele, et esimest palka on mõistlikum kasutada suuremateks eesmärkideks kui uued riided või elektroonika. „Tasub mõelda, kas uus kõrvaklappide komplekt on väärt kogu su suvist palka või liigud hoopis sammukese lähemale reisile, välismaal õppimisele, enda esimese kodu ostmisele?“

Jääger toob välja, et säästmist võiks harjutama hakata kohe esimese palgaga. „See loob hea harjumuse edasiseks tööeluks. Kohe palgapäeval tasub osa rahast kõrvale panna. Noorena, kui teised suured püsikulud veel puuduvad, võiks see olla isegi veerand teenitud summast. Kui see pole võimalik, siis tasub ka väiksemate summade säästmisest alustada,“ sõnas ta.

Kui oled juba suutnud osa enda palgast kõrvale panna ja vaikselt säästa, toob Jääger välja, et järgmise sammuna võiks selle raha kasvama panna. Kõige lihtsam ja turvalisem viis on panna esimene kogutud summa hoiusele. Kui raha koguneb rohkem, siis võiks proovida investeerimist.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/