Tööinspektsioon - aktid vs väärinfo: Tööinspektsiooni selgitus

12.03.2025

Tegu ei ole halduskiusuga, vaid ettevõtjaga, kes keeldus Tööinspektsiooniga 3 aasta jooksul koostööd tegemast. Tööandja kasum ei tohi tulla töötaja tervise arvelt. Nõuete eesmärk on kaitsta töösuhte mõlemaid pooli ja tööõnnetusi ära hoida.

Sunniraha EI ole trahv ega ametnike suvaotsus.

Sunniraha kasutatakse ainult siis, kui ettevõte on eiranud seadusest tulenevat kohustust. Käesoleval juhul on tööandjale antud 3 aasta jooksul väga palju võimalusi oma töökeskkond vastavusse viia, kuid seda pole tehtud. Lisaks pole ka ühtegi ettekirjutust vaidlustatud.

Mitte üksnes puuduvad paberid, vaid kulude kasvu ja pikema menetlusprotsessi tekitamine.

See on tekitanud ebavõrdse olukorra teiste ettevõtete ees, sest tööandjale on tuldud vastu enam kui peaks ja pakutud lahendusi. Ta on nendest kõikidest keeldunud. Riskianalüüs ei ole lihtsalt paber, vaid on vajalik tööõnnetuste ärahoidmiseks ja töötajate tervise tagamiseks.

Tööinspektsioon ei loo seadusi, vaid kontrollib nende järgimist.

Meie ülesanne on kontrollida, kas tööandjad täidavad seadustest tulenevaid kohustusi töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete valdkonnas. Järelevalve eesmärk on ennetada tööõnnetusi ning aidata kaasa ohutu töökeskkonna loomisele. Riskianalüüsi koostamise nõue on kehtinud 26 aastat, see ei ole uus nõue. 2021. aastal lisandus kohustus esitada see elektrooniliselt, et muuta protsess lihtsamaks nii tööandjatele kui ka inspektoritele. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks on loodud iseteeninduskeskkond, kus saab riskianalüüsi koostada elektrooniliselt ja tasuta.

40 000 eurot?!

3,7-miljonilise käibega ettevõttele määrati nõude täitmata jätmise eest algselt sunniraha 100 eurot - see ei ole ebaproportsionaalne. Talle tehti tähtaja pikendamisi koos sunniraha rakendamistega, mille summasid tõsteti järk-järgult - 100, 200, 300 eurot jne. Tööandja jätkas taktikaga „nõudeid ei täida, aga maksan ära sunniraha“ – tegu oli olukorra teadliku eskaleerimisega. Kolme aasta jooksul kokku kogunenud sunniraha nõuete summa on 39 200 eurot.

Tööandja kirjutab oma postituses, et soovib „saada kogemust ja näha, mis õigupoolest juhtub“ kui ta nõudeid ei täida. Tundub, et tegu on korduva mustriga, sest tal on tänase seisuga üle 30 000 euro suurune võlgnevus ka Maksu- ja Tolliametis.

Võtame asja kokku:

• Ettevõte ei ole 3 aasta jooksul täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ega Tööinspektsiooni esitatud nõudeid ka vaidlustanud.

• Sunniraha määratakse selleks, et ettevõte täidaks talle seaduse poolt määratud kohustust. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib sunniraha määrata korduvalt ja suurenevas summas, kuni nõutud meetmed on rakendatud. Seadused kehtivad kõigile.

• Antud tööandjale on edastatud 40 nõuet. Meie asutus soovib olla tööandjatele toeks ning abiks, kuid kui seaduse täitmiseks huvi puudub, peab kasutusele võtma meetmed nagu sunniraha.