Koristaja palkamine tõi ühistule kohustuse töökeskkonna spetsialist määrata

Üks Tallinna korteriühistu sõlmis töölepingu oma maja elanikuga, kes oli nõus ühistu koristajana tööle hakkama. Septembris üllatas aga ühistut tööinspektsioonilt laekunud teade, et nad on jätnud täitmata kohustuse määrata ametisse töökeskkonna spetsialist ning nüüd tuleb neil seda teha.

Tegu on väikese ühistuga, kellel rohkem töölepinguga töötajaid ei olegi. Juhatuse esimees saab juhatuse liikme töötasu ning raamatupidamisteenust ostetakse sisse.

Kuna avalikkuses on juba mõnd aega räägitud vajadusest bürokraatiat vähendada ning riigikantselei juures käib koos isegi efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda, kes aitab valitsusel välja sõeluda ebavajalikke määrusi ja nõudeid, tekitas tööinspektsiooni nõue majaelanikes hämmingut.

"Selles valguses, et lubati liigseid regulatsioone vähendada, võiks ju seegi olla üks neist, mida maha võtta," ei mõistnud üks elanikest. "Kas koristamisel ei ole terve mõistus ja sajanditepikkune praktika juba garantiiks?"

Ka korteriühistute liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul tundub selline nõue ülearune. Ta märkis, et liidu poole pole niisuguse murega pöördutud, kuid kui ühistus ongi tööl vaid üks inimene ja siis kohustatakse neid lisaks veel mingit spetsialisti valima, tekib küsimus, mis oleks selle spetsialisti täpne roll.

"Olen alati toetanud seda, kui ühistud palkavad oma majast inimese, kes on nõus panustama. Tekib omanikutunne, ka vastutus teiste omanike ees. Tegelikult on ka kvaliteet parem, inimene väärtustab seda kodu suurema pilguga kui see, kes lihtsalt tööl käib," lisas ta.

Mardi tõi välja, et ette võib tulla ka keerukamaid majasid ja tõi näiteks Pärnu äärelinnas asuva Kuldse Kodu hooned, mille puhul on soppe ja eri ruume väga palju. Selliste majade puhul võib mingisugune järelevalve tema hinnangul vajalik olla, kuid see ei peaks olema üldpõhimõte.

"Kusagil on mingid piirid. Olen täiesti nõus, et peaks vaatama case by case (juhtumipõhiselt - toim). Kõigile labidaga lüüa, et kui on üks töösuhe majas, on vaja kohe ka järelevalveinimest, ei ole põhjendatud," tõdes Mardi.

Inspektsioon: iga töökeskkond peab olema tervist hoidev

Tööinspektsioon asja nii ei näe. Inspektsiooni kommunikatsioonispetsialist Carolin Liis Tamm ütles, et kui ettevõttes töötavad töölepinguga töötajad, siis peab tööandja looma neile ohutud ja tervist hoidvad töötingimused.

"Inimene, kes täidab töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid, ongi see, kes ettevõttes töötervishoiu ja tööohutusega tegeleb, näiteks koostab töökeskkonna riskianalüüsi, soetab tööriided ja isikukaitsevahendid, hindab vajadust korraldada töötajatele tervisekontroll ja juhendab töötajaid," lausus Tamm.

Riskianalüüs on seaduse järgi dokument, milles selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, hinnatakse riske töötaja tervisele ning pannakse paika tegevuskava, kus nähakse ette abinõud riskide vältimiseks ning nende rakendamise ajakava.

Korteriühistu puhul tähendaks see niisiis, et kirja tuleb muu hulgas panna märjal trepil või libedal kõnniteel varitsevad ohud ning tegevuskava, kuidas neid vältida või vähendada.

Ühistutele, kes pole spetsialisti ametisse määranud, saadab inspektsioon automaatse meeldetuletuse. Automaatteateid ei saada nad aga ettevõtetele, kus ei ole töötamise registri andmetel töölepinguga töötajaid ega ka niinimetatud ühemeheettevõtetele, kus juhatuse liige ja ainus töötaja on sama inimene.

Vastuseks küsimusele, kas töökeskkonnaspetsialisti olemasolu nõue on ühe palgatöötajaga väikse korteriühistu puhul tõepoolest otstarbekas, kordas Tamm, et iga töötaja töö ja töökeskkond peab olema ohutu ja tervist hoidev.

"Ohutu töökeskkond ei teki ise, vaid selle loomisega peab tegelema, kes näiteks mõtleb läbi töökeskkonna võimalikud riskid ja leiab võimalused nende vältimiseks või vähendamiseks," lausus tööinspektsiooni kommunikatsioonispetsialist.

Urmas Mardi korteriühistute liidust tõi aga välja, et kui spetsialisti määramist valimatult kõigilt ühistutelt kohustuslikus korras nõuda, tekib olukord, kus ühistu määrab mõne inimese töökeskkonna spetsialistiks lihtsalt selleks, et linnuke kirja saada.

"Tundub, et see ei täida tegelikult seda eesmärki, mis on seaduses ja mis on mõeldud suuremate organisatsioonide puhul," tõdes Mardi.

Ministeerium: nõue tuleneb EL-i direktiivist

ERR uuris ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt, kelle haldusalasse tööinspektsioon kuulub, kas mõnekümne korteriga korteriühistult töökeskkonnaspetsialisti olemasolu nõudmine ei liigitu üheks tarbetu bürokraatia näiteks.

MKM-i kommunikatsiooniosakonna juhataja Laura Laasteri sõnul vaatab ministeerium üle töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, et kaotada ära sellised, mis on ebamõistlikud ja tekitavad halduskoormust.

"Näiteks praegu on tööandjal kohustus esitada töökeskkonnaspetsialisti nimi ja kontaktanded tööinspektsioonile. Oleme seda nõuet muutmas, et tulevikus ei peaks tööandja enam töökeskkonnaspetsialisti andmeid tööinspektsioonile esitama," lausus ta.

Siiski tuleb Laasteri sõnul ka silmas pidada, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi vastutab tööandja ohutuse tagamise eest, sõltumata sellest, mitu töötajat ettevõttes töötab.

"See nõue tuleneb EL-i direktiivist ja kehtib sõltumata ettevõtte suurusest – olgu tegemist suure tootmisettevõtte või ühe töötajaga korteriühistuga," ütles Laaster. "Ohutu töökeskkonna tagamiseks peab igas ettevõttes olema määratud töökeskkonnaspetsialist – inimene, kelle ülesandeks on töötaja juhendamine, talle vajalike töövahendite olemasolu tagamine ja tööohutuse tagamine. See aga ei tähenda, et ettevõte peab tingimata palkama eraldi spetsialisti."

Laaster tõi välja, et väiksemates organisatsioonides, näiteks korteriühistus, võib seda rolli täita näiteks ettevõtte juht või juhatuse liige ise, kuid on tähtis, et keegi tööohutuse teemad läbi mõtleks.

"Näiteks kui korteriühistu võtab tööle koristaja, astub see korteriühistu tööandja rolli ja vastutab selle eest, et töötaja tervis ei saaks tööd tehes kahjustada," rääkis Laaster. "Koristaja puhu näiteks, et kasutatavad kemikaalid oleksid tervisele ohutud."

MKM-i esindaja lisas, et teenuse tellimine ja töötaja tööle võtmine ongi erinevad asjad: juhul kui korteriühistu tellib koristusteenust, siis vastutab ohutuse eest teenuseosutaja, kui aga palgatakse töötaja, siis lasub vastutus ohutuse tagamise eest tööandjal ehk korteriühistul.

"Tööinspektsioon teeb selliste olukordade puhul selgitustööd, nõustab tööandjaid ja aitab koos lahenduse leida. Üldjuhul korteriühistud tööinspektsiooni järelevalve sihtgrupp ei ole, pigem suheldakse vastavalt vajadusele, kui ühistutel tekib küsimusi," kinnitas Laaster.

Allikas: https://www.err.ee/