Kuidas sõnastada töövaidlusavalduses oma nõue nii, et see oleks korrektne?
Posted in Juristi nõuanded
10.11.2025
Töötaja küsib: Tahan pöörduda töövaidluskomisjoni poole, aga ma ei ole kindel, kuidas oma nõuet täpselt kirja panna. Kas piisab, kui kirjutan lihtsalt, et tööandja jättis palga maksmata, või peab avalduses olema midagi enamat?
Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Töövaidluskomisjoni pöördumisel on üheks olulisemaks sammuks oma nõude selge ja täpne sõnastamine. Hea nõude formuleerimine aitab komisjonil mõista, mida täpselt taotletakse, ja see kiirendab vaidluse lahendamist. Sageli sõltub menetluse tulemus mitte ainult sellest, kas töötajal on õigus, vaid ka sellest, kui arusaadavalt ja korrektselt on ta oma nõude kirja pannud. Ebamääraselt või ebatäpselt sõnastatud avaldus võib tekitada vajaduse lisaselgituste järele, mis omakorda pikendab menetlust.
Oma nõuet kirja pannes tuleb lähtuda põhimõttest, et komisjon peab aru saama, mida inimene soovib ja miks. Selleks tuleb avalduses selgelt välja tuua, mida nõutakse, millise õiguse rikkumisega see on seotud ning millal rikkumine toimus. Näiteks kui töötaja nõuab saamata töötasu, ei saa komisjon omal algatusel menetleda ka puhkusehüvitise nõuet, kui seda avalduses ei ole märgitud.
Sõnastatav nõue peaks olema konkreetne ja põhjalik, kuid samas arusaadav. Soovitatav on alustada lühikesest selgitusest: mis juhtus, millal töösuhe algas, millal lõppes ja milles rikkumine seisneb. Seejärel tuleb täpsustada, mida taotletakse, näiteks konkreetse summa väljamaksmist, töölepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamist või tööle ennistamist. Kui nõue puudutab rahalist hüvitist, tuleb märkida ka täpne summa ja selle arvutuskäik.
Samuti on oluline lisada avaldusse kõik asjaolud, mis nõuet toetavad. Kui tegemist on töötasu nõudega, tuleks välja tuua periood, mil töötasu jäi maksmata, ja viidata töölepingus või töökorralduses sätestatud tingimustele. Kui vaidlus puudutab töölepingu lõpetamist, tuleb lisada kuupäev, millal tööandja esitas ülesütlemisavalduse või millal töötaja ise selle sai. Komisjoni liikmetel peab olema võimalik ajaliselt jälgida, kuidas sündmused arenesid.
Töövaidluskomisjon hindab iga nõuet eraldi ning otsustab, kas see on põhjendatud. Selleks tuleb avaldusele lisada dokumendid, mis tõendavad esitatud väiteid: tööleping, palgalehed, tööajakava, tööandja saadetud kirjad või muud asjakohased materjalid.
Tihti tehakse viga sellega, et avaldusse kirjutatakse liiga üldiselt: „Tööandja kohtles mind ebaõiglaselt“ või „Töötasu jäi maksmata“. Sellised laused ei ole nõuded, vaid väited.
Kui inimene ei ole kindel, kuidas oma nõuet sõnastada, võib kasutada Tööinspektsiooni kodulehel olevaid näidisnõudeid. Seal on toodud erinevad sõnastused sõltuvalt sellest, kas vaidlus puudutab töötasu, töölepingu lõpetamist või muid töösuhtega seotuid rikkumisi. Näidisnõuete ja juhistega saab tutvuda Tööinspektsiooni kodulehel: https://www.ti.ee/toovaidluste-lahendamine/kuidas-poorduda/naidisnouded-ja-tahtajad.
Allikas: https://www.tooelu.ee/