Töötu ei saa endale kuuluva äriühingu kaudu edaspidi palgatoetust küsida

Posted in Interneti uudised

Töötu ei saa endale kuuluva äriühingu kaudu edaspidi palgatoetust küsida22.05.2018

Sotsiaalministeerium tahab muuta tööturuteenuste ja -toetuste seadust, piirates muu hulgas palgatoetuse maksmise tingimusi.

Kooskõlastamisele läinud eelnõuga soovib ministeerium tagada toetuse maksmise ainult siis, kui töötu ei saa ilma toetuseta tööle asuda.

 

Palgatoetuse maksmise eesmärk on mõjutada tööandja värbamisotsust. Kui tööandjal on valida, kas võtta tööle inimene, kes äsja lahkus eelmisest töökohast, või pikaajaline või vanglast vabanenud töötu, siis tõenäoliselt eelistab ta inimest, kes ei ole pikka aega ilma tööta olnud.  

Riik mõjutab palgatoetusega tööandja värbamisotsusel eelistama pikaajalist töötut, hüvitatades kuni pool palgakulust.

Praktikas on palgatoetust taotlenud ka inimesed, kes saaksid töötu töölevõtmise otsuse teha ka motiveeriva palgatoetuseta.

Näiteks lubab praegune seadus taotleda palgatoetust äriühingu esindajana töötul endal ehk iseenda tööle võtmiseks äriühingus, milles ta on ainuosanik ja juhatuse liige.

Eelnõu põhjal ei maksta edaspidi palgatoetust siis, kui töötu on selle eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda soovitakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorani liige või usaldus- või täisühingu osanik. Samuti siis, kui ta on enamusaktsionär või -osanik.

Sotsiaalministeerium toob eelnõu seletuskirjas näite: "Mittetulundusühingul on kaks juhatuse liiget, kes ei saa tasu ja on töötuna arvel. Nad saaksid tööle asuda ka ilma palgatoetuseta. Kui palgatoetust antaks ühe või mõlema töölevõtmiseks, ei oleks see kooskõlas palgatoetuse maksmise eesmärgiga ja tegemist oleks tühikulu efektiga."

Palgatoetusega saab tööle rakendada töötu, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud, 16–24-aastase puhul vähemalt kuus kuud.

Palgatoetusele kvalifitseerub ka inimene, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud.

Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töötasu alammäär.

Allikas: https://www.err.ee/833512/