Vabade ametikohtade arv on kahanemas. Millises valdkonnas lahkuti töölt enim?
05.12.2024
Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9905 vaba ametikohta, mida on 18% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus kolmandas kvartalis ametist 5819 inimest.
Ametiühingud soovivad peatada töölepingu seaduse muutmise. „Paindliku tööaja kokkuleppe vabatahtlikkus on näiline“
06.12.2024
Ametiühingud saatsid valitsusele avaliku ühispöördumise peatada töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlus.
Töötajate esindusorganisatsioonide ettepanek on anda sotsiaalpartneritele seadusega õigus leppida tööalased erisused kokku sektori- või ettevõttepõhistes kollektiivlepingutes, kus erisustest tulenevat kahju on võimalik kompenseerida muude tagatistega.
VASTULAUSE | Tööandjad: töölepingu seaduse muutmine on riigi ülalpidamiseks hädavajalik samm
09.12.2024
Ametiühingud saatsid reedel valitsusele ühispöördumise peatada töölepingu seaduse muutmine. Eesti tööandjate keskliidu õigusnõuniku Piia Zimmermanni hinnangul on seaduse muutmine aga ettevõtluse arengu ja riigi ülalpidamiseks hädavajalik samm.
Ministeeriumi prognoos: põlevkivisektori töö lõppemisel võib vaesusriski jääda 8000 inimest
09.12.2024
Kliimaministeeriumi koostatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskirjast selgub, et põlevkivisektori toimimise lõppemine võib Ida-Virumaal seada otsesesse vaesusriski vähemalt 8000 inimest.
Elisa suhtekorralduse juht ⟩ Töötaja kiitmine ei saa olla muuseas õhku visatud repliik
09.12.2024
Töötajate motiveerimine ja väärtustamine on oluline osa tööülesannetest, ent täpselt nagu liiga vähene tagasiside võib tekitada töötajates tunde, et neist ei hoolita, võib sama tunde tekitada ka sisutühjade kiidusõnade kasutamine.
Tõnu Viik: kui palju kõrgharidust Eesti vajab ja kust selleks raha leida?
09.12.2024
Panus kõrgharidusse on poliitiliste valikute ja eelistuste küsimus. Eelkõige on see küsimus sellest, kas peame kõrgharidust investeeringuks või kuluks, kas peame oma kõrgharidust otstarbekalt korraldatuks, ühiskonna, riigi, majanduse ja Eesti kodanike huve teenivaks või mitte, kirjutab Tõnu Viik.
Järgmisel aastal hinnatõus Eestis jätkub, keskmise netopalga ostujõud väheneb
09.12.2024
Hinnad tõusevad Eestis endiselt kiires tempos ning tuleva aasta maksutõusud annavad sellele veel hoogu juurde.
Kuigi ka palgakasv on olnud tänavu suur ning tuleval aastal terendavad kodulaenuvõtjatele madalamad intressid, siis hinnakasv sööb selle ära ja kokkuvõttes läheb toimetulek veelgi keerulisemaks.
Allikas: https://www.err.ee/
Haridustöötajate ja omavalitsuste esindajad andsid haridusleppele allkirjad
09.12.2024
Haridustöötajad, ametiühingu esindajad ja omavalitsuste esindajad allkirjastasid esmaspäeval pikalt arutatud haridusleppe.
"See on olnud minu jaoks, aga ka haridusvaldkonnas tõenäoliselt esmakordne esimene harjutus läbirääkimistest, kokkulepete sõlmimistest ja ühiste põhimõtete deklaratsioonini jõudmisest haridusvaldkonnas, mis puudutab õpetajate töötingimusi, karjäärimudelit, koormusarvestust ehk seda, et suudaksime Eestis tagada õpetajate järelkasvu," ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.