Selgus, millisel inimgrupil on suurim tõenäosus tööõnnetuses surra
10.04.2024
Täna avalikustas Tööinspektsioon 2023. aasta tööohutuse, -õnnetuste ning -tervishoiu statistika, millest selgub, et suurima tõenäosusega võib tööõnnetuses elu kaotada noor pereisa.
Aastaga on vähenenud nii tööõnnetuste kui ka surmaga lõppenud tööõnnetuste arv. Siiski toimus eelmisel aastal keskmiselt 8 tööõnnetust päevas — peamiselt kaubanduses, ehituses, veonduses ja laonduses, tervishoius ning puidutööstuses. Tööõnnetuste tagajärjel kaotati riigis kokku 1 mln töötundi ning kulutati ligi 5,5 mln eurot Tervisekassa raha.
2023. aastal registreeriti 3296 tööõnnetust, mis on keskmiselt 8 õnnetusjuhtumit päevas. „Õnnetusi juhtus küll aastaga võrreldes 11% vähem, kuid see võib olla ka majanduse olulise jahenemise tulemus. Lisaks võib oletada, et nii mitmetel juhtudel jäetakse väiksematest õnnetustest ka teavitamata, kartuses tööd kaotada,“ nentis Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep.
Oma elu kaotas eelmisel aastal tööl kümme inimest, kelle keskmine vanus oli 30-45 eluaastat. Hukkunutest üheksa olid mehed ja üks naine. Statistikast selgub, et suurima tõenäosusega kaotab tööõnnetuses elu noor pereisa.
„Viimase 29 aastaga on töökohustusi täites elu kaotanud 739 inimest. Võrreldes aastaga 1995 on olukord oluliselt paranenud, kuid siiski ei tohiks ükski inimene tööd tehes hukkuda. Kõik need 10 noort, tööealist inimest, kes möödunud aastal tööd tehes elu kaotasid, on kellegi lapsed, elukaaslased, emad, isad. Suure tõenäosusega kaotas nende õnnetuste tagajärjel oma vanema keskeltläbi 20 Eesti last,“ kommenteeris Saarep surmaga lõppenud tööõnnetusi.
Jätkuvalt on üks probleemsemaid sektoreid ehitus, kus möödunud aastal juhtus 281 tööõnnetust, millest kolm lõppes surmaga. Enim juhtus ehituses tööõnnetusi redelitega ja erinevate tööriistadega, nagu ketassaag, nuga, kirves, käärid. Näiteks saagis töötaja vineeri, kui üks hetk lendas vineeri jupp näppude vahelt ära ning vasaku käe näpuots läks tera pealt läbi ja riivas luud. Töötaja viibis õnnetuse tõttu töölt eemal kolm kuud.
„Tööõnnetuste arv on ehituses languses juba viiendat aastat, kuid siiski on statistika kurb, kuna enamus neist õnnetustest olid ennetatavad,“ kommenteeris Tööinspektsiooni vanem tööinspektor-jurist Inga Koit. „Pooltel juhtudel ei kontrolli tööandja piisavalt töökoha või -vahendite ohutusnõuetele vastavust, kuid teisalt ei pea ohutusnõuetest kinni ka töötajad ise. Näiteks on ehitussektoris sageli probleeme isikukaitsevahendite kasutamisega, kuigi tihti on tööandja need töötajale andnud.“
2023 aasta statistika näitas, et 125 korral juhtunud õnnetustest puudus töötajal nõuetekohane isikukaitsevahend. „Möödunud aastal juhtus õnnetus, kus kaks meest töötasid 7 m kõrgusel vahelael. Üks töötaja läks autost vajalikke tööriistu tooma ning tagasi jõudes leidis oma kolleegi maas lebamas. Kolleegil olid turvarakmed seljas, kuid oli jätnud need kinnitamata. Kannatanu viidi haiglasse ja toibudes ei mäletanud ta ise kukkumisest midagi. Seekord läks kukkujal õnneks, kuid kui turvarakmed oleksid olnud nõuetekohaselt kinnitatud, ei oleks õnnetust juhtunud,“ nentis Koit.
Möödunud aasta keerukam majandusolukord tõi kaasa töövaidluste arvu kasvu 23% võrra. Kokku esitati töövaidluskomisjoni 2297 avaldust, millest 2046 tuli töötajatelt ning 251 tööandjatelt. Aastal 2023 oli esitatud nõuete kogusumma 11,4 mln eurot (2022. aastal oli 9 mln eurot). Nõudeid rahuldati täielikult 1,8 miljoni euro ulatuses ning kompromisse sõlmiti 2,3 mln euro ulatuses. Enim nõudsid töötajad maksmata jäänud töö- ja puhkusetasusid.
Kõige komplitseeritum on olukord transpordisektoris, kus õnnetusse sattumise risk ja kahjud on suured. „Tööandjad on asunud töötajatele esitama kahjunõudeid, maandamata sealjuures ettevõtte riske. Pea kõigis ettevõtte poolt bussijuhtidele esitatud kahjunõuetes puudus tööandjal kaskokindlustus, sest see on ettevõttele täiendav kulu. Kaskokindlustuse puudumine paneb bussijuhid raskesse olukorda, sest nad peavad ennast kaitsma töövaidluskomisjonis ja hiljem ka kohtus.
Transpordisektori üks suurimaid kahjunõudeid oli üle 100 000 euro, mis tekitaks ühele tavatöötajale võlakoorma kogu eluks. See võib olla ka üks põhjustest, miks transpordisektoris valitseb suur tööjõupuudus,“ kommenteeris olukorda Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu juht Üllar Kallas. Ta toonitas, et ettevõtted peavad võtma siinkohal suurema vastutuse, kindlustades ise oma vara, mitte jätma äririske töötajate kanda.
Üks võimalus tööõnnetuste ennetamiseks on töökeskkonna riskianalüüsi koostamine ja selle järjepidev uuendamine Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas. Riskianalüüsi käigus selgitab tööandja välja töökeskkonna ohutegurid, hindab ohu suurust ning määrab abinõud riskide vähendamiseks. Tööinspektsiooni iseteeninduses on riskianalüüsi esitanud hetkeseisuga 73% Eesti ettevõtetest, kes tänu tasuta moodulile hoidsid kokku ligi 13 mln eurot, arvestades, et ühe riskianalüüsi dokumendi koostamine maksab ettevõttele umbes 500 eurot.
Tööinspektsiooni aastaraamatu tutvustust ning iseteeninduskeskkonna teavituskampaania elluviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) toetuse andmise tingimused (TAT) „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine 2021–2027“ vahenditest.
Tööinspektsiooni 2023 aastaraamatu veebiversiooni leiab siit.
Allikas: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/