Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes aastaga 3,9 protsenti

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit veebruariga võrreldes eelkõige hinnalangus elektrienergiaga varustamises ja metalltoodete tootmises. "Vastupidist mõju avaldas indeksile hinnatõus kütteõlide, elektriseadmete ja kemikaalide tootmises," lisas Šokman.

Võrreldes 2023. aasta märtsiga mõjutas tootjahinnaindeksit enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises,puidutöötlemises ja puittoodete ning metalltoodete tootmises. Veel avaldas mõju elektroonikaseadmete tootmise ja masinate ning seadmete remondi teenuse hinnatõus.

Töötlevas tööstuses kokku oli hinnalangus 2,0 protsenti ja toiduainete tootmises 3,6 protsenti.

Ekspordihinnaindeks kasvas märtsis võrreldes veebruariga 0,4 protsenti. Kõige rohkem tõusid hinnad mäetööstuses, naftasaadustel ning põllumajandussaadustel. Enim langesid hinnad elektrienergial, muudel mittemetalsetest mineraalidest toodetel ning kummi- ja plasttoodetel. Võrreldes 2023. aasta märtsiga vähenes ekspordihinnaindeks 4,1 protsenti.

Impordihinnaindeks langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4 protsenti. Enim kahanesid hinnad elektrienergial, mäetööstuses ning kemikaalidel ja keemiatoodetel. Kõige rohkem tõusid hinnad rõivastel, põllumajandussaadustel ning puittoodetel. Võrreldes 2023. aasta märtsiga langes impordihinnaindeks 2,3 protsenti.

"Positiivseks tundeks annab kindlasti põhjust see, et kui vaatame peamistele eksporditurgudele Kesk-Euroopas ja Saksamaal, siis ka seal on näha mõningast paranemist olnud viimastel kuudel. Võib ennustada, et need muutused jõuavad Eestisse teatud ajalise nihkega. Ehk täna on tõesti see koht, kus saame öelda, et langus vähemalt nii kiiresti enam edasi ei lähe ja võib-olla oleme põhja kätte saanud," lausus kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

"Ekspordihindade puhul võib öelda, et seal on olnud pikemalt positiivne nihe selles mõttes, et kui vaatame ekspordihindasid ja impordihindasid, siis ekspordihinnad on pidevalt paremini käitunud kui impordihinnad ehk me suudame müüa kallimalt, kui sisse toome. See iseloomustab paljusid tööstusharusid ja see on positiivne ses mõttes, et ettevõtted suudavad rohkem raha küsida, kui nende toodete eest, mis meile sisse tuuakse," ütles majandusministeeriumi strateegiaosakonna peaanalüütik Mario Lambing.

Allikas: https://www.err.ee/