Rahandusministeerium plaanib erisoodustusmäärade tõstmist

Rahandusministeeriumisse pöördus ettevõtjate esindusorganisatsiooni tööandjate keskliidu juht Arto Aas, palvega vaadata üle erinevate erisoodustuste maksuvabastuste piirmäärad. Erisoodustused on tööandja poolt pakutavad hüved, millelt teatud piirides ei ole tarvis maksta tulu- ja sotsiaalmaksu.

Näiteks võib tööandja maksta töötajale maksuvabalt isikliku auto kasutamise eest kompensatsiooni 30 senti kilomeetri kohta kuni 335 euro ulatuses kuus ja välislähetuselt maksuvabalt kuni 50 eurot päevas esimese 15 päeva eest ja sealt edasi 32 eurot päeva eest. Need piirmäärad on püsinud muutmatuna vastavalt 2014. ja 2016. aastast.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juht Erle Kõomets vastas kirjas tööandjate keskliidule, et autokompensatsiooni ja lähetuste piirmäärasid on ministeeriumil kavas muuta, sest need ei ole elukalliduse tõusuga kaasas käinud.

"Oleme rahandusministrile sellekohase ettepaneku esitanud ja saanud ka põhimõttelise heakskiidu. Tegeleme praegu ettepanekute formuleerimisega ja loodame need peatselt tulumaksuseaduse muudatuste näol avalikkuse ette tuua, eesmärgiga rakendada uusi piirmäärasid järgmise aasta algusest. Riigikogu menetlus võtab paraku oma aja," märkis Kõomets.

Tööandja sõiduk

Praegu kehtiva seaduse kohaselt on võimalik ka tööandjale kuuluvat sõidukit kasutada erasõitudeks, kui sellelt tasuda erisoodustuse hind – reeglina 1,96 eurot mootori võimsuse kilovati kohta kuus. Tööandjate hinnangul võiks see piirmäär automaksu kehtestamise tõttu langeda.

Rahandusministeerium ettepanekuga ei nõustu.

Kõometsa hinnangul võiks hinda pigem ülespoole tuua, kuna hüve hind on ajas tõusnud. Kui viimaks saab paika veel kehtestamata automaksu uued tingimused, lubab Kõomets tööandja sõiduki kasutamise erisoodustuse hinna üle käia ja uued määrad paika panna.

"Kahjuks pean küll mainima, et erisoodustuste hinna langetamine meie tänastesse plaanidesse ei kuulu, pigem ainult võimaliku tõusu modereerimine. Põhimõtteks on endiselt, et tööandjalt töötajale pakutav hüve peaks olema adekvaatselt hinnastatud, et vältida palgatulu asendamist soodsama maksukäsitlusega boonustega," märkis Kõomets.

Tervis ja sport

Tööandjate ettepanekule tõsta maksuvabalt tervise- ja spordikulude katmise piirmäära 400 eurolt aastas 600 euroni aastas, suurendada võimalike teenuste loetelu ja muuta kvartaalne arvestus aastapõhiseks, vastas rahandusministeerium, et kuigi arvestuse aastaseks muutmine ja maksuvabalt pakutavate teenuste loetelu laiendamine oleks tehtav, piirmäära tõstmist kavas ei ole.

"Riigirahanduse pingeline olukord tingib, et eelarvetulusid vähendavad muudatused tulevad kaalumisele ainult juhul, kui nendest saadav kasu on võimalikult laiaulatuslik. Tervisekulude statistika näitab endiselt, et sellist palgatuge pakub oma töötajatele vaid väike osa tööandjatest, ja ka nendest jääb oluline osa piirmäära alla," ütles Kõomets.

"Osaliselt ongi see seotud liialt kitsa loeteluga ja see on probleem, mida püüame ka leevendada. Plaan on lisada ettepanekud autokompensatsiooni ja lähetuste piirmääradega ühte eelnõusse," lisas ta.

Tööandja pension

Viimaks küsis tööandjate keskliit rahandusministeeriumilt maksuvabastust töötaja kolmandasse sambasse tehtud sissemaksetelt. Selles osas lubab rahandusministeerium põhjalikku käsitlust varsti ministeeriumi avalikustatavas tööandjapensionite režiimi väljatöötamiskavatsuses.

"Eesmärgiks on ühtne käsitlust – kindlasti ei taha me pakkuda mingile pensionitootele oluliselt soodsamaid maksutingimusi kui teistele, kuid otsuses mängivad taas kord kaasa kõikvõimalikud tegurid, eeskätt, kas tööandjate suurem osalus pensionite finantseerimises kaalub üles vähemlaekuva sotsiaalmaksu," märkis Kõomets.

Allikas: https://www.err.ee/