Sirje Helme: kultuuritöötajate palganumber on alandav

Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme tõdes "Terevisioonis", et kuigi viimastel aastatel toimunud põlvkonnavahetuse käigus on muuseumis tööd alustanud mitmed tublid noored, tekitab temas muret see, kui kaua ta neid tööl suudab hoida, sest lahkumisi on juba toimunud. Enim on mindud koolidesse. "Aga ma saan inimestest aru ja ma ei pane seda üldse pahaks," lausus ta.

Helme hinnangul on 1600-eurone kultuuritöötaja miinimumpalk masendav ja alandav. Ta tõi välja, et Eesti Kunstimuuseumis töötavad valdavalt inimesed, kel on magistri- või doktorikraad. "Alla magistri me suuresti tööle ei taha, saadame ta kohe magistrantuuri. Ja siis ta saab kätte selle niru palga, millest tegelikult ära ei ela. Minul on paha ja inimesed lihtsalt ei saa hakkama," sõnas ta. "See ole häbiks ainult asutusjuhtidele, see on tegelikult riigi häbi."

Helme sõnul on kultuuriasutuste juhid alates augustist kohtunud. Ta tõi välja, et muu hulgas tunnevad kultuuritöötajad ennast justkui segava faktorina. "Kogu aeg on kujundatud arusaamist, et kultuur küsib kogu aeg käsi pikalt raha. See ei ole õige. Kultuur on majanduslikult väga võimekas tegevusharu, lisaks sellele, et see on kindlasti üks selgroo osa, miks riiki on vaja ja miks riik toimib," märkis ta.

Helme rõhutas, et kultuurist rääkides tuleb keskenduda ka selle majanduslikule väärtusele. "See on seotud majanduse, poliitika, kõikidega asjadega. See on niivõrd suur mõiste, aga mulle tundub, et seda mõistet on pisendatud üksikuteks sündmusteks pisendatud – suvel on neid palju, väga vahva, sõidame ringi, meil on justkui kõik väga hästi, aga laiemat arusaamist, miks on [kultuuri] millegi toimimiseks vaja, ei ole," nentis ta. "Ja kõige hullem, sellest ei ole meile ka kuidagi märku antud, et istuks ja analüüsiks. Tuleks siis signaal, et jah, praegu on küll väga paha, aga katsuge hakkama saada. Ma ütleks selle peale, et jõua enam, ei viitsi enam. Ei taha ka, motivatsioon hakkab ära minema."

Helme hinnangul kasutab riiki kultuuriinimesi küüniliselt ära. "Mis sa lollike ikka teed, kui laulad või tantsid või teed näitust: kuhu sa ikka lähed? Mulle tundub, et see hoiak on üsna levinud: mis seal ikka, saab oma väikese palga kätte, aga ta on nii õnnelik, kui ta saab laulda või kontserti teha. See on erakordselt küüniline suhtumine kultuuri," rõhutas ta. "Kui kultuur hakkab sellest allakäigutrepist üles minema, siis see on pikk protsess, seda ei taasta niisama. Kultuur ei ole nii, et täna anname teile mõne miljoni juurde, homme on kohutavalt hästi. Vastupidi, tagajärjed on kahe-kolme aasta pärast," lausus ta.

Allikas: https://kultuur.err.ee/