Soome pensionireform võib kaasa tuua pensionide suhtelise vähenemise

Soome valitsus on eesmärgiks seadnud tasakaalustada pensionisüsteemi miljardi euro võrra aastas. Pensionireformi läbirääkimisi peetakse suletud uste taga, aga mõned mõtted on siiski ajakirjandusse lekkinud.

Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel on muuhulgas kavas anda pensionifondidele vabamad käed pensioniraha investeerimiseks ehk suurendada aktsiate ostmise võimalust. Kui praegu võib aktsiatesse paigutada kuni 50 protsenti pensionirahast, siis pensionifondid tahavad, et see osakaal oleks 60 protsenti. Suuremate riskide võtmine suurendab ilmselt tootluse kõikumist, aga pikaajaline keskmine tootlus peaks tõusma. Sellest loodetakse saada lõviosa pensionisüsteemi tasakaalustamiseks vajalikust rahast.

Kavas on laiendada ka pensionifondide võimalust turult laenu võtta ja laenatud raha investeerida.

Tööandjate keskliit soovib, et muudetaks pensionimaksete tegemist töötuse perioodil või õpingute ajal. Kui töötuna või õppimise ajal pensioniraha ei koguneks, vähendaks see mõnevõrra tulevase pensioni suurust.

Tööandjad on teinud ka ettepaneku ennetähtaegse pensioni tingimuste karmistamiseks. Praegu võib osa pensionist juba enne pensioniea saabumist välja võtta, kuigi see vähendab vanaduspensioni suurust. Tööandjate hinnangul peaks lisama näiteks tingimuse, et töötuhüvitist ja ennetähtaegset pensioni samal ajal kasutada ei saa. Ametiühingud neid tööandjate ettepanekuid ei toeta.

Kõige suurem vaidlus käib teadaolevalt uue automaatse tasakaalustamissüsteemi loomise üle. Siiani on olnud nii, et lubatud pensionid tuleb välja maksta ja kui raha puudu jääb, tõstetakse pensionimakseid. Tööandjatele on see suur kulu ja nüüd arutatakse, kas ka pensioni suurus ise võiks olla paindlik. Pensioni vähendada ei saa, aga muuta saab pensionide indekseerimist. Kavas on välja töötada automaatne süsteem, et kui pensionide väljamaksmiseks raha napib, siis ei tuleks raha juurde mitte ainult pensionimaksete suurendamisest, vaid ka pensionitõusu indeks väheneks automaatselt. See tähendab, et pensioni ostuvõime väheneks.

Pensionikindlustusfirmade liidu Tela juht Suvi-Anne Siimes näeb ohtu selles, et kui pensionimaksed ei tõuse ja tasakaalustamine toimub ainult indekseerimise vähendamise kaudu, siis lõpuks ei suuda pensionärid enam oma rahaga toime tulla. Vaatlejad märgivad automaatne tasakaalustamissüsteem kõlab ehk meeldivamalt kui pensionide kärpimine, aga sisuliselt oleks ikkagi tegemist pensionide vähendamisega.

Pensionisüsteemi parandamiseks on esitatud ka igasuguseid muid mõtteid. Näiteks roheliste osalusel valminud raportis soovitatakse kehtestada keskkonna-põhine lisamaks. Roheliste idee kohaselt maksaks kõige rohkem lisamaksu see põlvkond, mis on põhjustanud kõige suuremat keskkonnakahju ja loodusliku mitmekesisuse vähenemist.

Pensionisüsteemi reformimise ettepanekud tuleb valitsusele esitada jaanuari lõpuks. Kui niinimetatud automaatne tasakaalustamissüsteem reformikavasse sisse pannakse, on raske ette kujutada, et see parlamendis heakskiidu saab. Pensionärid on kõige aktiivsemad valimistel osalejad ja poliitikule, kes hääletab pensioni vähendamise poolt, saab selline "tasakaalustamine" tõenäoliselt kirstunaelaks.

Keskmine pension on Soomes eelmise aasta seisuga ligi 2000 eurot.

Allikas: https://www.err.ee/