Eesti ettevõtted kulutavad arendustegevusele raha rohkem kui kunagi varem

Kaitsetööstusettevõte Milrem Robotics alustas oma originaaltoodete arendamist nullist. 

"Ma võin öelda, et ka praegu enamus meie kulutustest on seotud arendustegevusega. Meil on Euroopa Liidu projektide pakett, umbes 15 erinevat tegevust. Pluss me juhime Euroopa maismaarobootika konsortsiumi. Ja meie tooted, mis on arenduses, on samamoodi arendustegevus," lausus Milrem Roboticsi teadus-ja arendusjuht Raul Rikk.

Üle poole Milremi ligi 400 töötajast on insenerid ja tarkvaraarendajaid, keda Eestis pole piisavalt ja seetõttu on ettevõte laienenud seitsmesse Euroopa riiki. Kuna Milremi tehases koostatakse ja seadistatakse masinaid, saavad detailide tootmisel omakorda tööd väga paljud Eesti ettevõtted.

Statistika järgi on Eesti ettevõtete kulutuste maht teadus - ja arendustegevusele praegu ajaloo suurim. Kaitsetööstus on siin suunanäitaja.

"Me peaksime kaitsetööstusse investeerima palju rohkem. Ja teisest küljest ka teised riigid ja ettevõtted  vaatavad meie poole. Me oleme ikkagi piiririik ja nende eeldus on see, et meie teame, kuidas kaitsetehnoloogiat toota. Me võiksime seda olukorda oma majanduse huvides ilusasti ära kasutada," ütles Rikk.

Eesti arendustegevuse kulutuste suhe SKP-sse oli 2023. aastal 1,84 protsenti, mis oli läbi ajaloo üks kõrgemaid. Kuid see jääb ikkagi maha Euroopa Liidu keskmisest, mis oli 2,25 protsenti.

"Riik panustab suurusjärgus üks protsent SKP-st  ja meie soov on, et ettevõtjad panustaksid tulevikus isegi kuni kaks. Ja selleks, et ettevõtjad rohkem panustaksid, peabki riik looma teenuseid, nagu näiteks meil majandusministeeriumis on teadus-arendustöötaja finantsstiimul. Meil on rakendusuuringute keskus, meil on rakendusuuringute programm. Need on keskkonnad, mis annavad ettevõtjale võimaluse teadus-arendustegevust teha. Saada riigi käest toetust, aga teistpidi ise ka hakata panustama juurde," lausus majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Allikas: https://www.err.ee/