Tarbijahinnaindeks tõusis mullu aasta keskmisena 3,5 protsenti
08.01.2025
Statistikaameti teatel tõusis Eesti elukalliduse muutust näitav tarbijahinnaindeks 2024. aastal 2023. aasta keskmisega võrreldes 3,5 protsenti. Indeksit mõjutas enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna tõus.
Tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad 2024. aastal olid statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna tõusud, moodustades indeksi kogutõusust 23,7 protsenti. Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 3,2 protsenti.
"Toidukaupadest kallinesid enim oliivõli (44 protsenti) ning mahlad ja siirupid (36,7 protsenti). Olulisena võib välja tuua ka šokolaadi kallinemise (14,5 protsenti). Samas odavnesid märgatavalt suhkur (18 protsenti) ja värske köögivili (11,6 protsenti). Bensiin oli 2,7 protsenti ja diislikütus 4,4 protsenti odavam," lausus Veski.
Tarbijahinnaindeks tõusis 2024. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,1 protsenti ja 2023. aasta detsembriga võrreldes 3,9 protsenti. Kaubad kallinesid detsembris aastaga 3,2 protsenti ning teenused 5,1 protsenti.
Veski tõi välja, et detsembris mõjutasid tarbijahinnaindeksit 2023. aasta detsembriga võrreldes samuti enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna muutused.
"Toidukaupadest enim ehk 68,1 protsenti on kallinenud mahlad ja siirupid, eelkõige apelsinimahl. Šokolaad on kallinenud 36 protsenti, külmutatud puuviljad ja marjad 35,7 protsenti ja oliivõli 23,9 protsenti. Vahepeal odavnenud bensiin ja diislikütus jõudsid detsembriks aastatagusega samale hinnatasemele," ütles Veski.
Novembriga võrreldes mõjutas 2024. aasta detsembri tarbijahinnaindeksit enim transpordi kallinemine – bensiini hind tõusis 3,2 protsenti ja diislikütuse hind 5 protsenti. Samuti oli suurem mõju rahvusvaheliste lendude ja puhkusereiside kallinemisel, mis kuust kuusse rohkem kõiguvad.
