Riik soovib võimalust ümbrikupalga pealt sotsiaalmaksu küsida

Maksu- ja tolliameti hinnangul pakub Eestis ümbrikupalka ligi 5500 tööandjat. Kui amet suudab tõendada, kellele ja kui palju ümbrikupalka maksti, võib ta ettevõttelt sisse nõuda nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu.

Pahatihti juhtub aga nii, et ümbrikupalga saajat üles ei leitagi. "Kui meile näiteks menetluse käigus öeldakse, et siin töötas mingi isik ja perekonnanime keegi ei tea ja kui ta ongi ajutine töötaja, kes võib olla ka välismaalane, siis ongi teda väga raske tuvastada," rääkis maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna juht Lia Parve.

Aga sotsiaalmaks peab olema seotud konkreetse isikuga, märkis rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi.

"Sel juhul sellised ettevõttest välja läinud summad, millel ei ole kuludokumenti, maksustatakse ainult tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulud," selgitas Liivamägi.

Nii näiteks avastas maksu- ja tolliamet, et toitlustusega tegelev ettevõte jättis deklareerimata 300 000 euro jagu sularahatehinguid. Amet oli küll üsna kindel, et raha kulus ümbrikupalkadele, aga täpseid tõendeid selle kohta, kellele ja kui palju maksti, ei leitud.

Kuna toidukoht ei suutnud raha väljaandmist ka ise kuidagi põhjendada, maksustati need 300 000 eurot ettevõtlusega mitteseotud kuludena. Aga kokkuvõttes ettevõte võitis, sest ausalt tegutsedes pidanuks ta riigile loovutama hulga rohkem, kui ettevõtte tulumaksuna välja nõutud 75 000 eurot.

Isikustamata ümbrikupalgast saaks erisoodustus

Detsembris kooskõlastusringile saadetud eelnõus pakub rahandusministeerium, et rahalist väljamakset, mida tavaliselt loetakse palgaks ning mille füüsilisest isikust saaja pole tuvastatav, nimetataks edaspidi erisoodustuseks.

Sest erisoodustuse pealt tuleb samuti tööjõumakse maksta, märkis Liivamägi. "Siis oleks konkurentsiolukord õiglasem," lisas ta. "Et palgad on ikkagi ühetaoliselt maksustatud."

Kaubandus-tööstuskoja hinnangul tuleks plaanitava muudatuse valguses tagada, et maksu- ja tolliamet ei hakkaks ettevõttest raha väljaviimist liiga kergekäeliselt ümbrikupalga maksmisena tõlgendama. "Vastasel juhul on võimalik ettevõttelt ebaõiglaselt nõuda nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu maksmist," märkis koda ning rõhutas, et amet peaks lähtuma kindlatest tõenditest.

Lia Parve sõnul võib lisaks tunnistajate ütlustele viidata ümbrikupalga maksmisele veel terve rida muid tõendeid. "Võib olla näiteks niimoodi, et ettevõttel on mitmeid tegevuskohti, aga töötajaid on vähem kui tegevuskohti," märkis Parve.

Rahandusministeeriumis sündinud eelnõu seletuskirjas märgitakse võimalike kaudsete tõenditena veel see, kui töötajate palgad jäävad märgatavalt allapoole turu keskmise või see, kui töötajate kulutused on tunduvalt suuremad, kui nende ametlik sissetulek lubaks.

Eelnõu mõju selgub kohtus

"Lõpuks hakkab see, millised tõendid lähevad arvesse ja millised mitte, kohtupraktikas selguma," sõnas Liivamägi. "Aga minu hinnang on küll, et selleks, et midagi palgana maksustada, peavad ikkagi olema väga head tõendid."

Kui eelnõu seaduseks saab, hakkab kohtutes tõenäoliselt nägema vaidlusi, kus maksudest kõrvale hiilinud ettevõtted püüavad näidata, et rikkusid seadust ainult natukene ja kandsid ettevõttest raha välja mingitel muudel põhjustel. Maksuamet omakorda peab siis tõendama, et raha kanti välja ümbrikupalkade maksmiseks.

Eelnõu seletuskirjas märgib rahandusministeerium, et 2022. aastal läbi viidud võimaliku ümbrikupalgaga seotud menetluste järel nõudis riik välja 2,1 miljoni euro jagu tulumaksu.

"Kui arvestada juurde saamata jäänud sotsiaalmaks, siis täiendavalt jäi riigieelarvesse laekumata 3,4 miljonit eurot sotsiaalmaksu," lisas ministeerium, kuid märkis samas, et varjatud töötasu maksmist pole alati võimalik tõendada. "Võib eeldada, et tulevikus suurenevad riigieelarve tulud ligikaudu poole väiksema summa võrra ehk 1,7 miljoni euro võrra," seisab seletuskirjas.

Allikas: https://www.err.ee/