Uuring: kolmandik tööealistest arvab, et neil pole pensioni kogumiseks piisavalt raha

Kolmanda sambaga liitunute arv kasvas mullu 17 200 võrra 220 000-ni, samas enamik tööealisi inimesi siiski kolmandasse sambasse raha ei kogu. Tervelt kolmandik pensioniks mitte koguvatest inimestest toob põhjuseks, et nad ei ole võimelised vanaduspõlve tarbeks raha kõrvale panema.

Luminori tellitud ja uuringufirma Norstati mullu läbi viidud küsitlusest ilmnes, et Baltimaade võrdluses on eestlastega üsna sarnases seisus leedulased – seal vastas 29% inimestest, et ei saa endale lubada pensioniks raha kogumist. Lätis oli selliste inimeste osakaal veelgi kõrgem – 39%.

Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul on majanduslik toimetulek kõige suurem takistus 40–49-aastaste inimeste seas – pensioni kogumiseks ei jagu vahendeid 37%-l inimestest. Nooremates vanuserühmades jääb nende inimeste osakaal alla 30% ning 50–65-aastaste puhul on see 32%.

„On mõnevõrra murettekitav, et parimas tööeas inimestest sedavõrd suur osakaal ei saa omale enda sõnutsi lubada raha kogumist, kuigi vanaduspõlve kindlustamiseks on see kõige õigem aeg,“ märkis Vahur Madisson. „Kui täna Eesti keskmist palka teeniv 40-aastane paneb kõrvale ligi 6% oma töötasust ehk 100 eurot kuus, siis ulatub pikaajalist aasta keskmist tootlust arvestades tema III sambasse kogutud investeering 25 aastaga enam kui 70 000 euroni.“

Madissoni sõnul on samas mõistetav, et viimastel aastatel igalt elualalt vastu vaatav kiire hinnatõus, koos juba toimunud ning eesootavate maksutõusudega, teeb tulevikuks raha kogumise paljude jaoks keerukaks.

„Positiivne on samas, et inimeste huvi pensionikogumise vastu on viimastel aastatel kasvanud, seda nii teise samba maksete suurendamise osas kui ka kolmandasse sambasse kogujate näol,“ rääkis Luminori pensionifondide fondijuht. „Pensionipõlvele tasub mõelda igaühel vanusest sõltumata ning alustada võib ka väiksemate summadega – peaasi on harjumuse tekitamine ja tulevikule mõtlemine.“

Sageli aitab kogumisharjumuse tekitamisel igapäevakulutuste ülevaatamine ja optimeerimine. „Nii võib kaaluda ka mõnest mugavusteenusest loobumist, näiteks kunagi liitutud mõne striiminguteenuse või tasulise nutirakendusega, mida on kasutatud vaid kord või kasutatakse väga harva,“ tõi Madisson välja.

Uuringufirma Norstat viis Luminori tellimusel läbi pensionikogumise uuringu kõigis kolmes Balti riigis eelmisel aastal. Eestis küsitleti kokku 1003 inimest vanuses 18–65 eluaastat.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/