Uuringu järgi on Eestis tekkinud põlvkondade oskuste vahele suur lõhe

Kui koolilaste teadmisi kontrollib PISA test, siis täiskasvanute oma PIAAC-i test. See test mõõdab, kui hästi saavad 16- kuni 65-aastased inimesed loetud tekstist aru, kui tulemuslikult suudavad nad kasutada matemaatikateadmisi igapäevaeluliste ülesannete lahendamiseks ning kui hästi tullakse toime probleemide lahendamisel.

"11 aastat tagasi me olime üks erakordselt võrdne ühiskond. /.../ Meil oli väga vähe tippe ja väga vähe mahajääjaid. Selles mõttes me oleme tulnud ühest väga võrdsest ühiskonnast. Selle 11 aastaga on see ebavõrdsuse kasv kõige suurem võrreldes kõigi teiste riikidega," ütles PIAAC-i esimese vooru juht Eestis Aune Valk.

Süvenenud on nii hariduslik, keeleline, aga eriti vanuseline ebavõrdsus. Ühest küljest on noorte tulemused tublisti paranenud – Jaapani ja Soome järel ollakse kolmandal kohal. Teisalt on 10 aastaga halvenenud üle 55-aastaste oskused. Põlvkondadevaheline suur lõhe aga soosib sotsiaalset ilmajäetust.

"Aga mis on kurb ja mis minu jaoks on tõesti hirmutav, on see, et kõikvõimalikud sotsiaalsed näitajad – hinnang oma tervisele, usaldus valitsuse vastu, osalus vabatahtlikus töös, kodanikuaktiivsus – on meil madalate oskustega inimestel väga madalad, kehvad võrreldes teiste riikidega," selgitas Valk.

Valgu sõnul näitab see, et Eestis on oht kehvemate oskustega inimeste marginaliseerumiseks ja heitumiseks suurem kui paljudes teistes riikides.

Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsendi, haridusuurija Triin Lauri sõnul on igasugune kihistumine hariduse ja oskuste põhjal halb.

"Haridus ei teeninda mitte ainult tööturgu ehk see ei tähenda mitte ainult erinevusi tööturul, vaid see tähendab väga sageli ka erinevusi hoiakutes, mis omakorda võib tähendada seda, et meil tekib kasvav inimeste hulk ühiskonnas, kes ei saa teineteisest aru, käivad erinevatel kontsertidel, loevad erinevaid raamatuid. See võib lõpuks viia välja poliitilise polariseerumiseni," selgitas ta.

Kui seni on haridussüsteem põhinenud ühtluskoolil, siis nüüd on hariduslik ebavõrdsus jõudnud juba põhikooli. Lauri sõnul on põhihariduse kasvav kihistumine muret tekitav, sest see kandub edasi kõikidesse järgmistesse elukaare etappidesse.

Allikas: https://www.err.ee/