Poliitikud otsivad pensionisüsteemi jätkusuutlikkusele lahendust

Uuringutest nähtub, et ehkki pensioniiga on viimase 25 aastaga üha tõusnud, on riigi kulutused pensionitele just kriiside ajal üha kasvanud, sest siis on kasutusele võetud erakorralised pensionitõusud. Sellele vaatamata elavad pea pooled Eesti pensioniealistest inimestest suhtelises vaesuses, millega oleme Euroopa Liidu tipus.

Aastakümnetega on üha kahanenud ka pensionite suhe keskmisesse sissetulekusse, olles nüüdseks jõudnud vaid pea pooleni sellest. See pani riigikogu erikomisjoni otsima lahendusi pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks.

"Mida teha tuleb, on see, et me igaüks panustaksime rohkem teise-kolmandasse sambasse ja riik vaataks seda regulatsiooni üle ja otsiks võimalusi seda paremaks teha. Kindlasti me neid arutelusid jätkame nii riigikogus kui ka valitsuse tasemel," rääkis riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimees Mart Võrklaev (RE).

"See seis on läinud juba palju paremaks – teise sambasse on võimalik teha sellest aastast suuremaid sissemakseid. Kolmandasse sambasse kogub ka üha rohkem inimesi ja sinna võib panustada ka igal aastal kuni 15 protsenti netopalgast või siis kuni 6000 eurot," selgitas LHV Varahalduse juht, Finance Estonia esindaja Vahur Vallistu.

"Põhiküsimus on ikkagi selles, kas meil nii-öelda laste põlvkond on sisuliselt võimeline üleval pidama oma vanemate põlvkonda. Me näeme, et demograafiline probleem on, kui me räägime sajandi perspektiivis, inimpõlvede perspektiivis, kõige tõsisem," ütles riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa).

Reinsalu näeb lahendust iibe ja majanduse kasvus. Praegu investeerivad pensionifondid lõviosa inimeste kogutavast rahast Eestist välja. See Reinsalu hinnangul majanduse kasvule kaasa ei aita.

"Sisuliselt 80 kuni 90 protsenti rahast läheb jooksvalt meie majandusest välja. See tähendab, et ühe protsendi paneme sisemajanduse koguproduktist (SKP) juurde teise samba maksetele ja sisuliselt 90 protsenti me jahutame veelgi oma langenud majandust. Ma arvan, see on muidugi probleem," rääkis Reinsalu.

Võrklaev pensionifondide sunniviisilist Eesti majandusse investeerimist ei poolda.

"Ma arvan, et selline vaba investeerimine on ikkagi kõige mõistlikum ehk pensionifondid peavad tagama, et see raha võimalikult kiiresti ja hästi kasvaks. Küll tuleb pensionifondidele anda kindlus, et see raha on olemas. Kindlasti teise pensionisamba süsteemi lõhkumine seda kindlust vähendas," sõnas ta.

"Esimene eelistus alati on kogujatele võimalikult suure tootluse teenimine ehk siis võib-olla tahakski vaadata suures osas või olulises osas ikkagi väljaspool Eestit. Aga teine on seesama, et Eesti investeeringud näiteks kohalikku kinnisvarasse on loomult vähem likviidsed ja mida suurem on ebakindlus tulevaste mahtude osas, seda keerulisem on neid investeeringuid teha," selgitas Vallistu.

Allikas: https://www.err.ee/