Vana Euroopa oodatav eluiga jäi toppama

Aastatel 1990–2011 kasvas paljudes Euroopa riikides oodatav eluiga igal aastal keskmiselt 0,23 aasta võrra. Seevastu aastatel 2011–2019 oli aastane keskmine oodatava eluea kasv vaid 0,15 aastat. Uuritud 20 riigist oli Norra ainus, kus oodatav eluiga jätkas tõusu, vahendab The Guardian.

Kõige suurem oli oodatava eluea langus Inglismaal. Seal kasvas elanike oodatav eluiga varem veerandi aasta kaupa, ent hilisemal perioodil oli see vaid 0,07 aastat aastas. Teisisõnu vähenes kasv uuritud ajavahemikul 0,18 aasta võrra. Sarnases tempos langes oodatava eluea kasv Ühendkuningriigi teistes osades: Põhja-Iirimaal ning Walesis ja Šotimaal.

Ühendkuningriigi riikliku tervishoiuameti (NHS) rahvatervise valdkonnajuhi Sarah Price'i sõnul rõhutas uuring, et ennetus on terve ühiskonna nurgakivi. Inimeste eluiga jääb lühemaks paljuski südameveresoonkonna haiguste ning vähi tõttu. Sestap tuleb Price'i hinnangul kiiremas korras tegeleda senisest enam haiguste juurpõhjustega – kehva toitumisega, vähese liikumisega ja ülekaaluga.

Tublid olid tublid ka koroona ajal

Ida-Anglia Ülikooli juhitud uuringu autoreid huvitas, kuidas muutus oodatav eluiga 20 Euroopa riigis aastatel 1990–2021. Muu hulgas nähtus, et koroonapandeemia aastatel 2019–2021 langes oodatav eluiga kõigis uuritud riikides, v.a Islandil, Rootsis, Norras, Taanis ja Belgias. Suurim langus oli koroona-aastatel Kreekas ja Inglismaal.

Aastatel 1990–2011 kasvas inimeste oodatav eluiga jõudsalt, sest riigid tegid tõhusat tööd võitluses südamehaigustega ning vähi riskiteguritega. Järgmise üheksa aasta jooksul hakkas inimeste suremus südamehaigustesse aga kasvama. Samal ajavahemikul kasvas inimeste kehamassiindeks ning halvenes toidulaud ja liikumislembus.

Peale 2011. aastat õnnestus kättevõidetud oodatava eluea lisa-aastaid kõige paremini säilitada Norras, Islandil, Rootsis, Taanis ja Belgias. Neil riikidel õnnestus oodatavat eluiga kasvatada või vähemalt säilitada ka pandeemia ajal. Töörühma sõnul suri neis riikides teistega võrreldes vähem inimesi südamehaigustesse ja vähki. 

Leiu valguses on autorite sõnul vaja riigi valitsusel võtta kasutusele tugevamad meetmed võitluses elanikkonna ülekaalulisusega. Samuti tuleks riiklikul tasandil soodustada inimeste kehalist aktiivsust.

Uuringu juhtivautori professor Nicholas Steeli sõnul kasvatasid 20. sajandi meditsiinisaavutused küll järk-järgult eurooplaste oodatavat eluiga, kuid nüüd on olukord teine. Kui Norras, Islandil, Rootsis, Taanis ja Belgias suutis valitsus oma poliitikatega inimeste südame tervist hoida, siis Ühendkuningriigi eri osades pole Steeli sõnul peale 2011. aastat rahvatervisega hästi toime tuldud.

Inglismaal, nagu mujalgi, on murekoha taga inimeste vähene liikuvus ning laialt levinud probleem ülekaalulisusega. Steeli sõnul on tegu aastakümnete jooksul kujunenud trendiga, millele pole kiiret lahendust. Muu hulgas nõuab nii suur ja pikaajaline rahvatervise kaitse koostööd toidutööstusega, et inimestel oleks lihtsam teha iga päev tervislikke valikuid.

Steeli sõnul pole loomuliku pikaealisuse lagi Euroopas veel käes ning paljudes riikides kasvab eakate oodatav eluiga endiselt. Oodatav eluiga annab tema sõnul aimdust aga pigem nooremate inimeste seisundist: nendel on elada veel küllaldaselt aastaid, mille jooksul saaks terviseriske vähendada ning ära hoida enneaegset surma.

Teadustöö ilmus ajakirjas The Lancet.

Allikas: https://novaator.err.ee/