"Pealtnägija": arusaamatuste jada viis kaks turvameest ametist

Aleksandr Ljapustin oli alates 2018. aastast turvamehena G4S-i palgal Tallinna bussijaamas. 2023. aasta augustis tekkis kahtlus ühe kolleegi suhtes, kes töötas teises vahetuses, ja Ljapustin otsustas videosalvestisest vaadata, mida too öösiti õieti teeb.

"Vaatan, ta läheb kassasse. Kassa peab olema signalisatsiooni all, seal on ju raha. Vaatan, ta läheb kassasse, siis läheb tualeti võtmega tualetti ja teeb lahti automaadid, kus on raha. Hiljem teeb lahti rahavahetusautomaadi. Kell kaks öösel," kirjeldas Ljapustin.

Bussijaam on küll 24 tundi avatud, kuid kioskid ja kassad on öösiti suletud või töötavad iseteeninduse režiimis. Turvakaamera videod jätavad tõesti mulje, nagu toimuks midagi ebaseaduslikku: öise vahetuse töötaja siseneb tualetti, blokeerib automaatväravad, mis muidu avanevad ainult raha tasumisel, ja võtab välja mündikarbid.

Ljapustin tunnistab, et kuigi nad puutusid omavahel kokku peamiselt ainult siis, kui teineteisele õhtul või hommikul vahetuse üle andsid, valitses tema ja ta eestlasest kolleegi vahel antipaatia. Seda enam kandis ta videos nähtud stseenist ette nagu kord ja kohus, kuid reaktsioon oli tema sõnul kummaline.

"Rääkisin sellest kõigepealt objektivanem Tiit Roastole, aga ta ei reageerinud. Rääkisin meie turvajuhile Heiki Liivale, tema ütles, et ära kellelegi räägi, see teema pole... Aga teate, ta jätkas varastamist. Ta varastas peaaegu igas vahetuses," rääkis Ljapustin.

Nii G4S-i kui ka Tallinna bussijaama esindajad kinnitavad, et signaalid võimalikust vargast omade hulgas jõudsid nendeni 2023. aasta suve lõpus ning seejuures mitte esimese ja ainsana Ljapustinilt.

"Kuna meil majas on ka teisi teenusepakkujaid – koristajad, meie enda töötajad, kassiirid –, siis hakkas tulema signaale, et vaiksematel perioodidel, näiteks öisel ajal turvamees liigub majas ruumides, kus ta võib-olla ei peaks viibima, või teeb mingeid toiminguid, mis ei ole tema otsene tööülesanne," rääkis Tallinna bussijaama tegevdirektor Airika Aruksaar.

"Kõigepealt ta pöördus tegelikult meie kliendi haldusjuhi poole üldse ja tema kaudu saime meie infot ja selle olukorra lahendamisega tegeles nende turvatöötajate otsene juht," sõnas G4S-i kommunikatsioonijuht Maxim Tuul.

Kahtlusalusel oli üllatav selgitus

Kuigi versioonid lähevad lahku, kas Ljapustin raporteeris esimesena vahetutele ülemustele G4S-is või hoopis bussijaama kui kliendi esindajatele, kinnitavad mõlemad firmad, et kahtlusalune turvamees võeti kohe ette. 60. eluaastates mees pakkus aga üllatava selgituse.

"See põhjendus võib kõlada lapsikuna. Väidetavalt konkreetne turvamees tundis huvi teiste Euroopa riikide müntide vastu. Ta püüdis leida sealt automaadist, enamasti küll selles mündikanalis, mitte konkreetselt laekast, seisma jäänud müntide seast mõnda huvitavat münti," selgitas Aruksaar.

Ehk siis kahtlusalune väitis, et on numismaatik, kes jahtis haruldasi münte ja asendas need tavalisematega oma taskust. Bussijaama tegevdirektori sõnul võib versioon tunduda naljakas, kuid sisekontroll ei suutnud vargust tõestada.

Arvestades, et üks tualetikülastus maksab 50 senti ja valdavalt tasutakse kaardiga, polnuks summa niikuinii suur.

"Meie esmane ülesanne oli veenduda, et vargust seal toime ei panda. Selles me saimegi veenduda sellega, et meie klient ütles, et temal ei ole sealt kassadest raha kaduma läinud," sõnas Tuul.

"Jah, see põhjendus kõlas ka meile naiivselt ja võttis muigama. Kuna aga tuleb tõdeda, et vargust, tuvastatavat vargust me ei näinud, ei saanud kokku lugeda. Inimene sai ka aru, millise mulje tema selline käitumine ja tegevus, on see siis hobi või mõni muu haiglaslik huvi, võib jätta. Väga-väga vabandas, siiralt kahetses, sai täiendava instruktaaži oma töö tegemiseks," rääkis Aruksaar.

Mõlemad turvamehed lahkusid töölt

Turvamehega peeti tõsine vestlus ja ta jäi esialgu tööle. Kõnealune turvatöötaja ei vastanud "Pealtnägija" kommentaaripalvetele ei kõnes ega kirjas ja kuna teda pole milleski süüdi mõistetud, ei näita "Pealtnägija" ka tema nägu ega nime.

Ehkki G4S ja bussijaam väidavad, et lugu klatiti ära juba paar nädalat pärast ilmsiks tulekut, siis Ljapustin sellest aru ei saanud. "Mulle öeldi, et neil ei lubatud sellest kellelegi rääkida. See muutus juba anekdoodiks,"kommenteeris Ljapustin.

Kui Ljapustin suve lõpus bussijaama juhist kuni koristajateni kurtis, miks varast ikka tööl hoitakse, sai hoopis tema vahetult ülemuselt kurja kirja: "Kohe tuleb lõpetada turvatöötajate halvustamine, taga rääkimine klientide ees. See on vastutustundetu käitumine, sa kahjustad meie mainet, igasugune selline tegevus tuleb lõpetada ja KOHE. /.../ Ja kui sellest kirjast mingil põhjusel aru ei saa ja seda tegevust ei lõpeta, siis tuleb teine töökoht otsida, sest nii edasi ei saa! Olen vihane, raevus, solvunud!!!"

Ljapustin ei andnud järele, vaid 11. novembril saatis tuttava abil kokku pandud eestikeelse kirja juba bussijaama põhiaktsionärile, milles ladus kõik letti, heitis G4S-ile ette vetsuraha varga varjamist ja ähvardas pöörduda ajakirjandusse. Mis kõige olulisem – ta lisas juurde valvekaamera klipi. Selle peale kutsuti ta välja G4S-i peamajja ja heideti ette videote lekitamist.

"Loomulikult videosalvestusi ta võtta ei tohi. See on kindlasti keelatud," sõnas Tuul.

"Mulle taheti väänata paragrahv, nagu ma oleks Tallinna bussijaamalt need videod varastanud. /.../ Ta ütles, et mina olen varas! Minuga vesteldi G4S-is kaks päeva, seal oli kogu juhtkond. "Sa varastasid need". Mõistate? "Me vallandame su selle eest", "Kirjuta, et lahkud omal soovil". Et kirjutaksin lahkumisavalduse," kirjeldas Ljapustin.

Ühelt poolt ütlevad firmad, et bussijaama turvatiimi ootas 2023. aasta lõpus niikuinii ees restruktureerimine ja Ljapustin, kelle miinus on muu hulgas see, et ta ei valda piisavalt eesti keelt, oleks jäänud bussijaamas tööta. Teisalt pani ta videot levitades toime rikkumise. Lõpuks kirjutas viis aastat bussijaamas töötanud mees ise lahkumisavalduse.

"Seda ikkagi, miks ta lõpuks lahkus, ta peab ise ütlema. Mulle tundub, et see, et ta jäi ikkagi eriarvamusele just meie tulemusega, meie juurdlusega, mille me koos kliendiga läbi viisime, võis olla peamine põhjus," rääkis Tuul.

"Meie klient oli ka aasta lõpus planeerimas erinevaid muudatusi töökoosseisus ja kuna tegelikult teatud vajakajäämisi oli tal ka tööülesannete täitmisel, siis ta võib-olla tundis, et ta lihtsalt ei kuulu enam sellesse kohta," lisas Tuul.

"Oleks ma iga hinna eest selle töö külge klammerdunud ja tahtnud just seal töötada, oleks see ehk võimalik olnud. Aga bussijaama turvamehena töö on päris tänamatu," sõnas Ljapustin.

Kokkuvõttes tundub, et Ljapustinile sai saatuslikuks arusaamatuste ahel, milles mängis rolli ka kehv keeleoskus. Praegu on 65-aastane mees pensionil, aga ülekohtu tunnet ei vähenda isegi see, et ka numismaatikahuviline kolleeg kirjutas struktuurimuudatuse käigus 2023. aasta novembris lahkumisavalduse ega tööta enam G4S-is.

Allikas: https://www.err.ee/