Selgus, millistes valdkondades on palgalõhe kõige suurem

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et üle 20% suurune palgalõhe oli viiel tegevusalal: finants- ja kindlustustegevuses (25,5%), infos ja sides (24,4%), hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondis (23,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (20,7%) ning töötlevas tööstuses (20,2%).

Suurim muudatus võrreldes 2023. aastaga toimus muid teenindavaid tegevusi pakkuval tegevusalal, kus 2023. aastal oli palgalõhe –18,4%, kuid 2024. aastal 14,8%.

Negatiivne oli palgalõhe ainult ühel tegevusalal – veondus ja laondus (–7,1%). „See tähendab, et naised teenisid sellel tegevusalal keskmiselt rohkem kui mehed,“ täpsustas Saagpakk. Ta lisas, et madal palgalõhe oli ka järgnevatel tegevusaladel: veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (3,6%), põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (5,9%), kinnisvaraalane tegevus (6%) ning avalik haldus ja riigikaitse, samuti kohustuslik sotsiaalkindlustus (6,5%).

„Kõige kõrgem keskmine brutotunnipalk oli info ja side tegevusalal, kus mehed teenisid 21,6 eurot ning naised 16,3 eurot tunnis. Finants- ja kindlustustegevuses teenisid mehed 20,7 eurot ja naised 15,4 eurot tunnis,“ ütles analüütik.

Kõige madalam brutotunnipalk oli nii mees- kui ka naistöötajatel majutuse ja toitlustuse tegevusalal – vastavalt 8,4 eurot ja 7,1 eurot.

Analüütik lausus, et palgalõhe on Eestis alates 2011. aastast vähenenud 9,7 protsendipunkti võrra. „Brutotunnipalk on tõusnud nii mees- kui ka naistöötajatel viimase 13 aastaga üle 6 euro – vastavalt 6,6 ja 6,3 eurot,“ sõnas ta.

„Sooline palgalõhe on ühiskonna üldise soolise võrdsuse indikaator,“ tõdes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Eva Liina Kliiman. Ta lisas, et naiste ja meeste keskmise töötasu erinevusel on ka väga praktilised negatiivsed tagajärjed, sest palk mõjutab meie heaolu mitte ainult käesoleval hetkel, vaid ka tulevikus. Tänasel ebavõrdsusel on otsene mõju näiteks erinevatele hüvitistele ja ka pensionile.