Ministeerium plaanib vabatahtliku ravikindlustuse kättesaadavamaks teha

Praeguse korra järgi saab ravikindlustuseta inimene tervisekassalt vabatahtliku kindlustuse osta vaid teatud tingimustel, näiteks kui ta on eelnenud kahest aastast vähemalt 12 kuud kindlustatud olnud ja tema eest on varem piisavalt sotsiaalmaksu maksnud.

See aga pärsib sotsiaalministeeriumis valminud ravikindlustuse seaduse muudatuste väljatöötamiskavatsuse kohaselt vabatahtliku ravikindlustuse kättesaadavust ja osa inimesi jääb seetõttu vajaliku ligipääsuta arstiabile.

Need, kes seaduses paika pandud tingimustele vastavad ja saavad võimaluse vabatahtliku ravikindlustuse osta, peavad tasuma kindlustusmaksena 13 protsenti Eesti keskmisest brutopalgast ja see muutub igal aastal. Praegu on selleks summaks aastas 2858,40 eurot ehk 714,60 eurot kvartalis.

Makseid saab tasuda ette kvartali või aasta kaupa ehk korraga tuleb välja käia suur rahasumma ning sotsiaalministeeriumi hinnangul võib see olla takistuseks vabatahtlike kindlustuslepingute sõlmimisel.

Kuna aga kogemus ja statistika näitavad, et vabatahtlik kindlustus on tervisekassale kasumlik, pole vaja selle kasutamist piirata, sedastab sotsiaalministeerium.

"Edaspidi piisaks lepingu sõlmimiseks ja lepingu alusel kindlustatuga võrdsustamiseks ainult asjaolust, et tegemist on Eesti alalise elaniku või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elava inimesega. See võimaldaks suurendada ligipääsu ravikindlustusele nendele inimestele, kes on nõus ise kindlustuse eest maksma, aga kes seda siiani ei saanud piiravate tingimuste tõttu teha," tõi ministeerium välja.

Lisaks kvartali- või aastamaksele lisandub võimalus tasuda makseid ette kuu kaupa, kuid lepingu saab sõlmida kõige vähem üheks aastaks.

Muudatus eeldab ka IT-arendusi, sest piirangute kaotamine suurendab eeldatavasti vabatahtliku ravikindlustuse kasutajate arvu ja seetõttu on tarvis tänapäevast IT-lahendust, et lepingut saaks sõlmida terviseportaali kaudu. Praegu käib kindlustuse taotlemine käsitsi, täites Wordis dokumente. Ka tervisekassa haldab e-kirjaga saadud lepinguid käsitsi ning kogu protsess on seepärast aeganõudev.

"Kui täna on vabatahtliku kindlustuse kasutajaid ca 700, siis seaduses sätestatud lisatingimuste kaotamisega on prognoositav vähemalt kahekordne lepingute arvu suurenemine," teatas sotsiaalministeerium.

Eesti rahvastikust umbes kuus protsenti ehk ligikaudu 84 000 inimest on ravikindlustuseta. Kindlustatud inimesi on tervisekassa andmetel märtsi lõpu seisuga 1,283 miljonit.

Sotsiaalministeerium ootab nüüd eelnõu väljatöötamiskavatsusele tagasisidet ja plaanib veel enne juulit eelnõu kooskõlastamisele saata. Valitsuse istungile jõuab eelnõu sotsiaalministeeriumi hinnangul septembris ning muudatused jõustuvad eeldatavasti 1. jaanuarist 2026.

Allikas: https://www.err.ee/