Statistikaamet plaanib inflatsiooni arvutamist täpsemaks muuta

Hinnatõusu igakuise hinnangu andmisel ühe komponendina hindab statistikaamet ka hindu poodides. See tähendab, et ameti 13 hinnakogujat käivad mööda poode ringi ja panevad iga kuu kirja valitud kaupade hinnad, mis vastavate kaaludega korrutades annab ühe komponendi igakuisest hinnamuutusest.

Tulevikus kaalub statistikaamet, et olukord võiks muutuda. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et amet on asunud praegu nelja kaubandusketiga koostööle, et katsetada, kuidas võiks andmekorjes kasutada otse poodidelt tulevat detailsemat müügiinfot.

Nelja keti nime Veski ütlema ei soostu, kuid tema sõnul müüvad nad üle poole Eesti toiduainetest ja jookidest. Lisaks proovib amet kaasata ka teisi jaekaupmehi koostööle.

Kaupmehed edastavad statistikaametile kui palju mingi triipkoodiga kaupa müüdi ja kui palju selle eest kokku raha saadi. Ehk siis oleks ametil olemas lõplik keskmine müüdud kauba hind, koos arvestatud soodustuste ja muu sellisega. Veel ühe selge eelisena suureneks valim märgatavalt.

Kuigi praegu andmed juba statistikaametisse liiguvad, siis praegu amet veel analüüsib, kuidas ja kui palju annab neid inflatsiooni arvutamisel kasutada. Järeldustele plaanib amet jõuda sügiseks, kas ja mis vormis senist statistika kogumist muuta ja kuidas poodide statistikat inflatsiooni arvestamises kasutada.

Siiski ei tähenda poodide andmete kasutamine, et kõik hinnakogujad kohe tööta jääksid. Nemad jätkaksid kõige muu, mis ei ole toit, tubakas või joogid, hindade igakuist üleskirjutamist.

Siiski kaalub amet, et tulevikus võiks sarnases süsteemi käivitada ka muude toodete osas.

Lisaks praegu statistikaamet rahvusvahelist internetikaubandust oma inflatsiooniarvutustes ei arvesta. Kui hinnad muutuvad Amazonis või mõnes Hiina internetikaubamajas, see arvestusse ei lähe. Sõltumata sellest, kui suure osa inimeste ostukorvist internetiostud võtavad.

Veski sõnul hindab statistikaamet, et tulevikus tuleks ka need kuidagi hinnamuutuste arvestusse sisse võtta. "Kuna eestlased massiliselt tellivad ikkagi välismaalt sealtkaudu oma kaupu, siis tegelikult tulevikus peab hakkama ka selle asjaga tegelema," märkis Veski.

Elekter

Teine arvutuslik muudatus on statistikaametil analüüsimises seoses elektri hinnaga. Energiakriisi tingimustes, kus hinnad kiiresti kasvasid, hindas statistikaamet elektri hinda arvestuslikus hinnatõusus üle. Statistikaamet seda ka tegelikult tunnistab.

Kuigi üle poole elektritarbijad ostavad elektrit fikseeritud hinnaga, ehk siis hinnaga, mis kuust kuusse ei muutu, arvestas statistikaamet iga kuu uusi andmeid. Osaliselt lähtuvalt börsihinnast ja osaliselt lähtuvalt sellest, millega elektrimüüjad fikseeritud pakette pakkusid.

Sisuliselt kui koos börsihinna tõusuga tõusid ka uute fikseeritud pakettide hinnad, läksid need kõik hinnatõusu arvestusse sisse. Kuigi pika ajaperioodi peale ei mängi see olulist rolli, siis kiire hinnakasvu tingimustel, kiirendab lühiajaliselt inflatsiooni.

Veski ütles, et elektrimüüjad on nüüd hakanud statistikaametile otse edastama, et mis koguses ja mis hinnaga igal kuul reaalselt elektrit on müüdud ja sellest saaks tulevikus jooksvalt elektri reaalset hinnamuutust hinnata.

Kas ja mis vormis olukorda muuta otsustab statistikaamet suvel. "Siis saab otsused vastu võtta, et kas ja millal seda uut metoodikat kasutusele võtta," märkis Veski.

Siiski kui statistikaamet peaks otsustama oma metoodikat muuta, ei tähenda, et mineviku inflatsioon ümber hinnataks. Kuigi amet arvutab välja alternatiivse aegrea aastast 2020, siis statistika tagantjärgi muutmiseks oleks vaja suuremat põhjendust.

"Kui 2023. aastal Holland ja Soome tegid elektriindeksis korrektuure, siis nad ei hakanud tagantjärgi enam aegrida revideerima," märkis Veski.

Lisaks, kui nüüd hakata alla hindama mineviku inflatsiooni, tähendaks see ka, et järgneva aja inflatsioon tuleks mõnevõrra kõrgem. Kui me otsustame, et hinnad langesid mingis mineviku hetkes vähem, siis mõnes järgnevas hetkes pidid need rohkem tõusma.

Autode registreerimistasu

Automaksu kehtestamine toob rahandusministeeriumi hinnangul võimendatult selle aasta hinnakasvu juurde 1,2 protsendipunkti. Veski sellega päris nõus ei ole, et hinnang oleks ekslik. Statistikaamet võttis Eestis populaarsete automudelite hinnad ja arvestas mõju hindadele nende pealt.

Veski on nõus, et kiirete muutuste ajal, kui näiteks uusi makse kehtestatakse, võib metoodika anda tulemusi, mis mõneks hetkeks läheb reaalsusega pisut lahku, aga samas pikemas perspektiivis tasandab end ära.

Võimalikku ülearvestamiste võiks omakorda kompenseerida see, et statistikaamet kasutatud autode müügil registreerimistasu kohustust üldse ei arvesta.

Nimelt Eestis kehtestatud registreerimistasu tuleb iga auto pealt maksta selle võõrandamisel ühe korra. Ehk kõik Eestis juba ringi sõitvad autod said ka maksukohustuse, kui neid müüa.

Kuna statistikaametil on keerukas nende registreerimistasu arvestada, siis seda ei tehta ja nende sõidukite registreerimistasu inflatsioonis ei kajastu, kuigi muidu kasutatud autode hinnad on statistikas sees.

Allikas: https://www.err.ee/