Eestis kasvas hüppeliselt läbipõlemisest tingitud töövõimetuslehtede arv

"See võib viidata, et töökoormus on muutunud talumatuks või on inimesed hakanud varasemast teadlikumalt oma vaimset tervist jälgima ja arsti poole pöörduma. Kui olukord jätkub samas tempos, võivad sellega seotud kulud veelgi suureneda ning tööturul võib tekkida rohkem probleeme pikaajalise töövõimetusega töötajatega," kirjutatakse tööinspektsiooni aastaraamatus.

Peamiselt puudutab läbipõlemine tööealisi inimesi ning suurim riskigrupp on 30– 39-aastased töötajad. Vaimse tervise probleemidega inimesi on igas vanusegrupis ja ravi vajavate isikute arv ainult kasvab. 2024. aastal oli ravijuhte seoses vaimse tervisega koguni 275 465, mida on 157 406 võrra rohkem kui varasemal aastal.

Surmaga lõppes 14 tööõnnetust

2024. aastal toimus 3384 tööõnnetust, mis tähendab, et iga päev juhtus töökohtadel keskmiselt üheksa tööõnnetust. Mõned juhtumid on veel täpsustamisel.

Surmaga lõppes 14 tööõnnetust. Viimase 30 aastaga on tööl elu kaotanud 753 inimest. 

Lisaks toimus ligi 460 õnnetust, mille puhul töötaja haiguslehte ei vajanud. Siinkohal on tegu vaid juhtumitega, mida tööandjad või arst on registreerinud, sest hinnanguliselt toimub tööõnnetusi poole rohkem.

31 protsenti tööõnnetustest juhtus suurtes ja keskmise suurusega ettevõtetes ehk ettevõtetes, kus töötab 50 või rohkem töötajat. Väikestes juhtus 22 protsenti ning mikroettevõtetes 16 protsenti. Samas juhtus aga enim surmaga lõppenud tööõnnetusi mikro- ja väikeettevõtetes.

"Suured ettevõtted teatavad tavaliselt kõigist tööõnnetustest, järgides tööohutuse ja -tervishoiu nõudeid, kuid väiksemates ettevõtetes võib esineda kalduvust tööõnnetusi maha vaikida, mis võib ohustada töötajate turvalisust töökeskkonnas üldiselt," märgitakse aastaraamatus.

Kui vaadata registreeritud tööõnnetuste arvu aastast 1995, siis on see oluliselt kasvanud. See aga ei tähenda, et tööohutuse olukord oleks halvemaks muutunud, vaid näitab teadlikkuse tõusu.

Tööõnnetused maksavad aina rohkem

Samuti kasvas 2024. aastal tööõnnetuste koguarv võrreldes eelneva aastaga, kuid nendega seotud töövõimetuspäevade arv mõnevõrra vähenes.

Sama ei saa aga öelda tööõnnetuste maksumuse kohta. Aastaraamatus märgitakse, et aastast aastasse läheb iga tööõnnetus aina rohkem maksma nii riigile, ühiskonnale kui ka tööandjale.

Kui veel neli aastat tagasi oli ühe tööõnnetuse keskmine hüvitis päevas 37 eurot, siis tänaseks on see juba 48 eurot.

Peamiselt jäädakse tööõnnetuse tõttu töölt eemale kuni 30 päevaks, kuid ligi kolmandiku õnnetuste puhul on töötaja töölt ära ka rohkem kui kuu aega. Üle 30 töötaja jäi eelmisel aastal töölt eemale rohkem kui pooleks aastaks.

"Ajutiselt töölt eemal olev töötaja tähendab ettevõttele aga seda, et tema ülesandeid peavad täitma teised töötajad või tuleb leida asendaja, mis omakorda suurendab ka palga- ja koolituskulusid."

Tööõnnetused koormavad märkimisväärselt ka riigi sotsiaalkindlustussüsteemi. Lisaks haigushüvitistele on tööõnnetuste maksumuses veel ravi-, alalise töövõimetuse, hukkumisega seotud, rehabilitatsiooni- ning halduskulud.

Positiivsena saab välja tuua, et selliste õnnetuste arv, kus töötaja on sunnitud töölt eemal viibima rohkem kui 30 päeva, on aastaga vähenenud 11 protsenti. See viitab sellele, et raskete kehavigastustega õnnetuste arv siiski langeb.

Kellega ja miks tööõnnetused juhtuvad?

Arvuliselt registreeriti enim tööõnnetusi aasta jooksul kaubanduses, mis on juba mitmendat aastat esikohalt välja vahetanud nii ehituse kui ka metallitööstuse sektori. Põhjus peitub siinkohal aga kaubandussektori suures töötajate arvus, mistõttu juhtub ka õnnetusi rohkem.

Kõige rohkem õnnetusi juhtus olukorras, kus töötaja kaotas kontrolli töövahendi, sõiduki või looma üle. Õnnetusi juhtus erinevate käsitööriistadega – nugade, ketassaagide, haamrite, mutrivõtmetega.

2024. aastal juhtus 992 tööõnnetust töötaja libisemise, komistamise ja kukkumise tõttu. Kuigi esmapilgul võivad need juhtumid tunduda tühistena, lõpevad paljud neist raskete vigastustega – kõige pikem töövõimetusleht ulatus 309 kalendripäevani. Tihti olid põhjuseks liigsed esemed liikumisteedel, libedad ja märjad põrandad või kiirustamine.

Kolmandal kohal tööõnnetuste põhjuste seas on vigastused, mis tekivad füüsilise pingutuse tõttu. Neid juhtumeid oli 394. Tihti hindavad töötajad oma võimeid üle ja tõstavad raskeid esemeid vales asendis või liiga järsult. Kõige sagedasemad vigastused on selja-, randme- ja hüppeliigese nikastused või venitused.

Ehitussektor on jätkuvalt üks kõige suurema tööõnnetuste riskiga valdkondi. Enim levinud murekoht ehitussektoris on isikukaitsevahendite mittekandmine, kuigi need on kohustuslikud.

Aasta jooksul kontrolliti 725 ehitusettevõtte töökeskkonda ning ainult kaheksa protsenti kontrollitud ehitussektori ettevõtetest olid puudusteta. Kokku juhtus mullu ehituses 289 tööõnnetust.

Iga neljas avaldus oli seotud võõrtööjõuga

Aastaraamatus tuuakse välja, et Eesti tööturule on tulnud üha enam välismaa töötajaid. Seda on näha ka tööinspektsiooni nõustajatele laekunud kõnedest ja e-kirjadest. 2024. aastal suurenes ingliskeelsete selgitustaotluste arv, samas kui venekeelsete selgitustaotluste arv vähenes. Pöördujaid oli nii Euroopa Liidu liikmesriikidest kui ka näiteks Lõuna-Ameerikast.

2024. aastal laekunud 2411 töövaidlusavaldusest 621 ehk 25 protsenti avaldustest olid seotud võõrtööjõuga. Võrreldes 2023. aastaga oli neid 137 võrra rohkem.

65 protsenti avaldustest sisaldas töötasu nõudeid ja iga teine avaldus hüvitiste ja puhkusetasu nõudeid. Igas viiendas avalduses vaidlustati töölepingu lõpetamist ning ligi 10 protsendil avaldustes nõuti töölepingulise suhte tuvastamist. Nõuete kogusumma oli kokku 5,5 miljonit eurot. Probleemsemad sektorid olid ehitus, veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevus.