Eestis suri möödunud aastal tööõnnetuse tagajärjel iga kuu vähemalt üks inimene
01.05.2025
Töökoht peab olema turvaline paik, kus iga töötaja saab oma päeva alustada kindlusega, et ta jõuab õhtul tervena koju pere juurde. Paraku ei ole see alati nii, 2024. aastal kaotas Eestis tööõnnetuste tagajärjel elu neli inimest rohkem kui aasta varem.
Tööinspektsioon rõhutas oma aastaraamatus, et iga tööõnnetuse taga on inimese elu, pere ja kolleegid, keda tragöödia mõjutab. Need ei ole pelgalt numbrid statistikast, vaid tõelised lood inimestest, kelle surma oleks enamikus olukordades saanud ennetada. Viimase 30 aastaga on tööl elu kaotanud 753 inimest.
Näiteks suri möödunud aastal 57-aastane mees, kui tööauto käivitamisel süttisid plahvatusohlikud aurud. Üks 22-aatane noormees hukkus, kui kukkus kolmandalt korruselt sinna ajutiselt paigaldatud aknaga alla. 59-aastane mees jäi tööstusliku niiduki alla ja üks 49-aastane meesterahvas teostas keevitustöid mille tagajärjel tekkis plahvatus. Need on vaid osad näited tööõnnetustest, mis nõudsid möödunud aastal 14 inimelu, aasta varem oli see number 10.
Kus on kõige ohtlikum töötada?
Kõige enam hukkus töötajaid Ida-Virumaal, möödunud aastal juhtus seal lausa neli tööõnnetust, kus inimene kaotas elu. Eestis saab keskmiselt tööl surma kaks inimest 100 000 töötaja kohta. Ida-Virumaal koguni seitse. See näitab, et piirkonna tööohutusnõuete täitmine vajab tõsist tähelepanu ja pingutusi, et vältida edasisi traagilisi õnnetusi ning tagada töötajate turvalisus töökohal.
On aga juhtumeid, kus tööinspektsiooni hinnangul oleks olnud surm välditav, kui tööandja oleks suunanud inimesed õigeaeglselt tervisekontrolli. Kuigi ametlikult registreeriti 2024. aastal 14 töösurma, on tegelikkuses töökohal juhtunud surmajuhtumeid märksa rohkem. Möödunud aastal oli ametkond tunnistajaks viiele juhtumile, kus töötaja suri äkitselt terviserikke tagajärjel. Need juhtumid ei kvalifitseeru töösurmadeks, kuigi mõningatel juhtudel oleks olnud võimalik neid ära hoida töötajate õigeaegse tervisekontrolli suunamisega.
Tööõnnetusi leidis aset möödunud aastal 3384 ehk keskmiselt saab iga päev tööl kannatada üheksa inimest. Kuigi kõige rohkem õnnetusi registreeritakse Tallinna ja Harjumaa suuremates ettevõtetes, siis tööõnnetuste suhtarvult on eesrinnas Järvamaa ja Lääne-Virumaa.
Järvamaal toimub enim tööõnnetusi põllumajanduses, toiduaine- ja puidutööstuses ning kaubanduses. Lääne-Virumaa puhul mängib aga olulist rolli sealne riigikaitsesektor ning suured tööstusettevõtted, eelkõige puidu- ja toiduainete tootmises. Tööõnnetuste suure osakaalu põhjuseks võib osaliselt pidada ka maakondade suhteliselt väikest töötajate arvu
Kõige enam juhtub õnnetusi ametipostidel, kus inimesed teevad tööd masinatega või käsitlevad terariistu. Masinatega seotud õnnetuste puhul saab välja tuua kolm kõige ohtlikumat tööpinki: kreissaag, höövelpink ja lintssaag. Käsitööriistadest on kõige ohtlikumad just kipsinoad, haamrid ja ketassaed.
Mehed on enim ohustatud
Ei ole saladus, et mehed võtavad enda kanda oluliselt riskantsemaid ametipositsioone ja see peegeldub ka statistikas. Kõige rohkem õnnetusi juhtus olukorras, kus töötaja kaotas kontrolli töövahendi, sõiduki või looma üle. Oma aastaraamatus tõi inspektsioon välja ka mõned näited.
Ühel juhul töötaja tükeldas kandilise renni otsatoorikuid, kui ühel hetkel jäi riba tükeldajasse kinni. Kiirustades riba päästma, takerdus töötaja jalg kaubaaluse taha ning ta kukkus mõlema käsivarrega rulli peale. Tulemusena vajas ta õmbluseid mõlemal käsivarrel. Seda oleks saanud ära hoida, eemaldades pressi ümbrusest kõik tarbetud esemed, mis võivad takistada ohutut liikumist.
Teise näite puhul hindas töötaja oma võimeid üle, kui komplekteeris tellimusi ja tõstis kaste kaubaalusele. Järsku tundis ta seljas teravat valu. Töötajal tekkisid seljas ka valulikud kokkutõmbed ja talle kutsuti kiirabi. Töötaja pidi jääma töövõimetuslehele.
10% tööõnnetustest moodustavad aga sellised juhtumid, kus töötaja ise ei tee midagi valesti, kuid saab viga töökaaslase või kolmanda isiku tegevuse tõttu. Siia kuuluvad ka juhtumid, kus tervishoiutöötajad satuvad patsiendi vägivalla ohvriks, politseinikud saavad rüseluste käigus vigastada ning postiljone ründavad koerad või kassid.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/