SKA staažiarvestus seab paljude päästjate eripensioni küsimärgi alla

Politseinikel, päästjatel ja vanglaametnikel, kes on oma kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat töötanud, on seaduse järgi õigus saada väljateenitud aastate pensioni.

Päästja, kellele hakati sellel alusel pensioni maksma alates eelmise aasta mai lõpust, sai aga tänavu 21. aprillil sotsiaalkindlustusametilt ootamatult teate, kus amet nõudis, et ta selle tagasi maksaks. Päästja arvele oli väljateenitud aastate pensionina selleks ajaks laekunud kokku 5159,16 eurot.

SKA leidis, et päästjale on pensionimaksed tehtud aluseta, sest 2004.–2005. aastal õppis ta Väike-Maarja päästekoolis ning tema töökoormus oli selleks ajaks vähendatud 0,6 osakoormusele.

"Nimetatud perioodi ei saa arvata väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka," teatas SKA. "Seega seisuga 28.05.2024 ei olnud teil täidetud väljateenitud aastate pensioni saamiseks staažinõue vähemalt 25 aastat täistööajaga töötamist pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel ja ei olnud õigust väljateenitud aastate pensionile."

Kirjale oli lisatud SKA arveldusarve number ja tagasimakset ootas amet 15 päeva jooksul.

Päästja jaoks oli olukord kummastav: seesama SKA oli talle mullu mustvalgel kinnitanud, et tema väljateenitud aastate pensionile õigust andev staaž täitus 27. mail 2024 ning määranud talle alates järgmisest päevast pensioni. Summa, mida amet temalt nüüd tagasi nõudis, oli aga ammu ära kulutatud.

Päästja saatis SKA-le kirja, kus väljendas arusaamatust, miks üldse tema väljateenitud aastate pensioni määramise menetlust uuendati.

"SKA ei ole välja toonud, millisel õiguslikul alusel on SKA-l võimalik väidetavalt alusetult makstud pension tagasi nõuda," vastas päästja ametile ja lisas, et riigi tegevus üksikisiku suhtes peab olema arusaadav ning õiguslikult põhjendatud.

Lisaks märkis ta, et kui SKA leiab tagantjärele, et nad on pensioni määramisel vea teinud ning pensionisaajast see viga ei tulenenud, ei pruugi ametil olla õigust seda summat tagasi küsida, sest see läheb vastuollu seaduses sätestatud isiku usaldusega, et tema kohta välja antud haldusakt jääb kehtima.

Eesti päästeala töötajate ametiühingu (EPTAÜ) hinnangul ei ole SKA korrektselt käitunud, sest kutseõppe läbimine on tööandja poolseks eeltingimuseks, et üldse oleks võimalik päästja ametikohal töötada.

Ametiühingu peausaldusisik Kalle Koop ütles ERR-ile, et kohustusliku väljaõppe perioodi mittearvamisel väljateenitud aastate pensioni staažiarvestuse hulka ei ole mingit õiguslikku põhjendust.

"Lisaks on tööandja kogu koolis käimise aja eest maksnud palka, tasunud tööjõumakse ja arvestanud puhkust," sõnas Koop.

Ka päästeameti arusaama järgi on osalemine väljaõppel osa töötamisest, mille alusel annab seadus õiguse väljateenitud aastate pensionile.

"Päästjad läbivad oma töötamise perioodi sees 10-kuulise kohustusliku väljaõppe Väike-Maarja päästekoolis. Väljaõppele suunamise eeldus on töösuhte olemasolu," selgitas päästeameti personalitöö talituse juht Marvi Roosaar.

Roosaar lisas, et väljaõppe ajal jääb teenistuja oma ametikohale, mida kinnitab ka fakt, et jätkub palga maksmine samadel alustel ning tööandja kontrollib väljaõppel osalemist. Samuti arvestatakse väljaõppe ajal teenistujatele korralist puhkust ning teenistuja kannab tööandja väljastatud eririietust.

"Kuna päästeametil ei ole võimalik töökohal väljaõpet läbi viia ja päästekoolis õppimine toimub paralleelselt töötamisega ehk praktika läbimisega, siis seda väljaõppe aega ei ole võimalik eristada tööajast ning see kõik toimub töösuhtes olemise ajal," kirjeldas Roosaar.

Koop märkis, et teab praeguseks kaht juhtumit, kus SKA juba väljamakstud raha päästjalt tagasi nõuab, ning lisaks üht olukorda, kus SKA keeldus 25-aastase päästeteenistuse staažiga päästjale, kes töölt lahkus, pensioni maksmast, põhjuseks samuti SKA tõlgendus, mille kohaselt ei käi väljaõpe staaži hulka.

"Nüüd on päästja oma eluga olukorras, et ei ole töökohta ja ei ole pensionit," tõdes Koop.

SKA sai kohtus lüüa

Mitmel päästjal on praegu vaidlus SKA-ga pooleli ja ühel juhul on amet värskelt kohtus lüüa saanud.

Nimelt tegi Tartu halduskohus tänavu 10. aprillil otsuse, millega rahuldas ühe päästeameti teenistuja kaebuse pensionistaaži arvestuse kohta. Kaebaja esitas 2021. aastal SKA-le taotluse, et talle väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pension määrataks, kuid SKA arusaama järgi ei kuulunud aeg, mil taotleja õppis Väike-Maarja päästekoolis, staaži hulka.

Tartu halduskohus jõudis teistsugusele arvamusele. Tartu kohtute pressiesindaja Annett Silm ütles, et kohus rahuldas kaebuse ning tühistas SKA kaks otsust. Kohtu otsusega peab SKA pensioniavalduse uuesti läbi vaatama.

Kohus tõi välja, et päästekoolis õppimise aeg kuulub seaduse kohaselt väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži arvestusse, seda enam, et tegu polnud vabatahtliku, vaid kohustusliku väljaõppega.

Kohus mõistis sotsiaalkindlustusametilt kaebaja kasuks välja viivise alates 1. novembrist 2024 kuni vähemarvestatud pensioni väljamakse tegemiseni.

Silma kinnitusel on Tartu halduskohtus praegu käimas veel kolm sarnast vaidlust päästjate ja SKA vahel, mis alles lahendit ootavad.

SKA tõlgendus puudutab sadu päästjaid

Päästeameti personalitöö talituse juht ütles, et üldjuhul amet ei tea, kellele on tagasimaksmise kohustus väljastatud, sest pensionisuhe on teenistuja ja sotsiaalkindlustusameti vaheline teema. Küll aga teab amet, et selliseid nõudeid on tehtud, sest kaebuse esitamiseks kohtusse on küsitud neilt lisamaterjali oma teenistussuhte kohta.

Roosaar tõi välja, et päästeteenistuse kaudu saab väljateenitud aastate pensioni koguda 2036. aasta lõpuni. Nad peavad olema alates 2022. aasta juuni lõpust päästeametiga järjepidevas teenistussuhtes ja praegu on koosseisus selliseid teenistujaid umbes 440.

"Arvestades päästjate voolavuse statistikaga võib öelda, et ca 30 neist lahkub enne väljateenitud aastate pensioniea saabumist päästeametist. Seega täna ja lähima 11 aasta jooksul puudutaks tõlgendus, et päästjate väljaõppele saatmine ei ole teenistusstaaži osa, vähemalt 410 teenistujat," tõdes Roosaar.

Eriti raskelt võivad pihta saada umbes poolsada teenistujat, kelle oodatud teenistusstaaž ei täitukski 2036. aasta lõpus, juhul kui sotsiaalkindlustusamet osa staažist välja arvestab.

Roosaar juhtis tähelepanu Tallinna ringkonnakohtus mullu jaanuaris tehtud otsusele, kus on samuti selgelt välja toodud, et päästeteenistuja teenistussuhte peatumise aeg arvatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka. Otsuse kohaselt tekib õigus väljateenitud aastate pensionile siis, kui isik on neil kutsealadel või ametikohtadel töötanud vähemalt seaduses ettenähtud aja.

"Seda, kas nimetatud staaži hulka tuleb arvestada ka perioodid, mil isiku teenistussuhe on peatunud muu hulgas näiteks lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu või ta tegelikult töökohustusi ei täida, seadus täpsemalt ei reguleeri," lisas päästeameti personalitöö talituse juht.

"See tähendab, et kui teenistuja võtab välja õppepuhkuse, õppimaks valdkonnas, mis pole päästeteenistusega seotud, siis seda ei arvutata väljateenitud pensioni staažist välja. Sama kehtib lapsehoolduspuhkuse kohta, kus teenistuja võib olla pikemalt töölt eemal. Päästekoolis kohustusliku õppimise ajal staaž aga ei jätku," kirjeldas Roosaar kummalist olukorda.

Konkreetse juhtumi puhul, mil SKA otsustas päästja eripensionist ilma jätta, kuna ei pidanud väljaõpet staaži osaks, on Roosaare sõnul tähtis ka asjaolu, et vaatamata tööraamatu kandele, oli päästeteenistujal peatumise perioodil otsene kokkupuude päästjatööga, kuna ta täitis tööandja korraldust, osaledes sel ajal teenistuskohale nõutud pikaajalisel väljaõppel ja praktikal, mille eest maksti teenistujale tasu täistööaja eest.

SKA analüüsib kohtuotsuse valguses oma senist praktikat

Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonipartner Uku Tampere ütles, et amet pole päästekoolis õppimist päästeteenistuja staaži hulka arvestanud seetõttu, et kehtiv seadus ja selle alusel kehtestatud määrus seda ei luba.

"SKA on rakendusasutus ning meie rakendame seadust, mille kohaselt õppimise aega ei ole seni võrdsustatud täistööajaga päästeteenistujana töötamisega," sõnas Tampere.

Tampere lisas, et SKA alles analüüsib, kuidas värske kohtuotsuse valguses oma halduspraktika üle vaadata ja seda kohendada.

Siiski on Tampere kinnitusel selge, et jõustunud kohtuotsus on täitmiseks ning kuniks pole muudetud seaduseid ja määruseid ehk seda, millest nad tavapäraselt lähtuvad, tuleb lähtuda kohtuotsusest ja selle järgi talitada.

Ette tulnud praktikat, mille puhul SKA on päästjale kõigepealt väljateenitud aastate pensioni määranud ja alles pärast mitmete maksete tegemist otsustanud, et inimesel polnud selleks siiski õigust, selgitas Tampere sellega, et aluseks on päästeameti teatis.

"Algandmed päästeteenistuse staaži kohta on ainult päästeametil. Kui õppimise andmed selguvad hilisema järelkontrolli käigus või kui näiteks päästeamet annab uue teatise ehk teisisõnu algandmed muutuvad, siis tuleb pension ümber arvutada," rääkis Tampere.

Tema sõnul pole SKA seni kellelegi alusetult saadud summade tagasimaksmiseks konkreetset ettekirjutust teinud.

Allikas: https://www.err.ee/