Töötute arv oli aasta alguses viimase 12 aasta suurim

"Töötute arv suurenes mullu sama ajaga võrreldes 5300 inimese võrra ning töötuse määr tõusis 8,6 protsendi peale, mis on 0,8 protsendipunkti rohkem kui aasta varem ja 1,2 protsendipunkti rohkem kui mullu viimases kvartalis," tõdes statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva.

Vassiljeva lisas, et meeste töötuse määr oli üheksa ja naiste oma 8,2 protsenti. "Piirkondadest ainukesena vähenes töötuse määr Ida-Virumaal, kus see oli 12,7 protsenti. Langusest hoolimata on töötuse määr seal endiselt Eesti kõrgeim," täpsustas ta.

Kõige rohkem suurenes aasta aega või kauem töötu olnud inimeste arv, keda oli esimeses kvartalis 16 000 ehk 3200 võrra rohkem kui mullu samal ajal. Vähem kui kuus kuud tööta olnud inimesi oli 38 100, mis on 1700 võrra rohkem kui aasta varem ja 4800 võrra rohkem kui eelmise aasta viimases kvartalis.

Hõivatute arv oli tänavu esimeses kvartalis 681 600. Hõivatute arv vähenes aastaga kogu Eestis 11 700 inimese võrra — kõige enam Lõuna-Eestis (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas) ja Lääne-Eestis (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonnas), aga ka Tallinnas. Tööhõive määr ehk hõivatute osatähtsus kõigist 15–74-aastastest oli 67,4 protsenti ja see vähenes kogu Eestis võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga ühe protsendipunkti võrra.

Hõivatute arv üldiselt vähenes, suurenemine toimus teenuste sektoris

Tööhõive määr suurenes Tallinnast väljapoole jääval Harjumaal ja Kesk-Eestis (Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakonnas), kõige enam aga – 3,3 protsendipunkti võrra – traditsiooniliselt teistest Eesti piirkondadest tunduvalt madalama hõivatute osakaaluga Ida-Virumaal. Langus toimus tänavu esimese kvartali andmetel Lääne-Eestis, kus tööhõive määr vähenes 3,4 protsendipunkti võrra. Väiksemaks jäi tööhõive määr ka Lõuna-Eestis ja Tallinnas.

Hõivatud naisi jäi vähemaks 6900 ja mehi 4800 inimese võrra. Majandussektoritest vähenes hõivatute arv tööstuses ja ehituses ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis, samas suurenes hõivatute arv teenuste sektoris, kus töötas kokku ligi kolmveerand, täpsemalt 73,8 protsenti kõigist hõivatutest.

Vähenes ka tööealiste inimeste koguarv

Vassiljeva selgitas, et hõivatute arvu üldine vähenemine toimus peamiselt ettevõtjate arvelt: palgatöötajaid jäi võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga vähemaks tuhande võrra, samas kui üksikettevõtjate arv vähenes 2100 inimese ja palgatöötajatega ettevõtjate arv 7400 inimese võrra.

"Esimeses kvartalis suurenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4300 inimese võrra majanduslikult mitteaktiivsete arv, keda ei loeta tööjõu hulka kuuluvaks. Kõige enam mitteaktiivseid tuli juurde Tallinnas ja Lõuna-Eestis, samas vähenes nende arv Ida-Virumaal," selgitas Vassiljeva.

Tööjõus osalemise määr oli kogu Eestis 73,7 protsenti, mis on võrreldes mulluse esimese kvartaliga 0,5 protsendipunkti vähem.

Kuna rahvaarv üldiselt võrreldes 2024. aastaga vähenes, siis vähenes ka tööealiste ehk 15–74-aastaste koguarv 1900 inimese võrra.

Ökonomist: registreeritud töötuse näitajad erinevad

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles, et kui vaadata töötukassa jooksvat statistikat, siis registreeritud töötute arv on keskmiselt umbes 5000 inimese võrra madalam, kui oli eelmise aasta alguses.

"Esimeses kvartalis traditsiooniliselt töötus kasvab, aga praegusel juhul on kasv ilmselgelt liiga suur, arvestades ka muid makromajanduslikke näitajaid. Kõik viitab sellele, et majandus on kasvule pööranud. Majanduse elavnemisega ei kaasne töötuse kiire kasv. Täna ma usaldaksin kindlasti rohkem registreeritud töötuse numbreid," lisas Eamets.

Ka Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik leiab, et olukord tööturul ei ole nii negatiivne, kui statistikaameti andmed näitavad ning viitab teistele andmeallikatele (töötukassa), mis kuvavad hoopis tööturu seisu paranemist.

"Töötajate registri kohaselt jäi töötajate arv esimeses kvartalis aastatagusele tasemele. Märtsis ja aprillis oli töötajaid registris juba aastatagusest rohkem. Aastaga on töökohti lisandunud tervishoius, hariduses ja turismi vallas. Töökohti on vähem kaubanduses ja tööstuses," märkis Elmik.

Ta viitab veel töötukassa andmetele, mille järgi on registreeritud töötus alates eelmise aasta keskpaigast vähenenud ning on praegu oluliselt väiksem kui aasta või kaks tagasi. "Registreeritud töötute hulgas on kasvanud paar kuud töötuna arvel olijate arv. Samas pikaaegsete töötute arv on vähenenud. Töötuid on kõige rohkem lihttööliste ja teenindajate hulgas," ütles Elmik.

Swedbank usub sel aastal majanduse elavnemist. "Majanduskasvu toetavad suurema välisnõudluse toel kosuv eksport ja madalamate intressimäärade tuules kasvavad investeeringud. Majanduse parem seis toob omakorda kaasa tööpuuduse vähenemise. Tööpuudus langeb siiski aeglaselt, kuna erasektoris on huvi personali suurendamise vastu leige. Nimelt piirab riigi kokkuhoiupoliitika hõive ja palga kasvu avalikus sektoris," tõdes Swedbanki ökonomist.

Töötukassa selgitab: miks statistikaameti ja registreeritud töötute andmed erinevad?

Töötusest rääkimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registri andmed (inimesed on ennast registreerinud) ja statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu (küsitlus) andmed. Mõnikord on need näitajad sarnased, aga teinekord väga erinevad.

Töötukassa registreeritud töötute arv on iga päev jälgitav töötukassa kodulehel. Selle järgi on registreeritud töötute arv kevadega vähenema hakanud. Iga numbri taga on reaalne registreeritud töötu, inimene, kes on endast teada andnud ja on valmis tööle minema.

Statistikaameti uuring on küsitluspõhine (esimese kvartali uuringus vastas küsimustele umbes 2800 leibkonda, mis laias laastus on pisut üle 5500 inimese) ja valmib suure ajalise viitega. Esimese kvartali tulemused avaldati praegu, teise kvartali keskel. Kuna aasta alguses töötus alati kasvab, siis on ka esimese kvartali kasv loogiline. Kevaditi on töötute arv vähenenud ja kindlasti on praeguseks, teise kvartali keskpaigaks pilt ilusam.

Statistikaameti uuringu metoodikas loetakse töötuks kõik 15–74-aastased inimesed (teadud andmete uurimisel isegi 89-aastased), kelle puhul on täidetud korraga kolm tingimust: 1) ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt; 2) on töö leidmisel valmis kahe nädala jooksul tööle asuma ja 3) otsib aktiivselt tööd.

Registreeritud töötud on aga vanusevahemikus 16 eluaastat kuni pensioniiga. Samas on registreeritud töötute arv oluliselt mõjutatud õigusaktidest, mis võivad mõjutada inimeste motivatsiooni end töötuna arvele võtta. Kui ravikindlustuse saamine pigem soodustab töötuks registreerimist, siis kohustused tööd otsida ja nõustamisel käia pigem vähendavad seda.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuna statistikaameti ja registreeritud töötute definitsioonid on erinevad, siis ei saa neid näitajaid üksüheselt võrrelda. Nii oli näiteks paari aasta eest olukord, kus töötukassas oli registreeritud töötute arv suurem, kui statistikaameti tööjõu-uuringus end töötuks nimetanud inimesi.

Allikas: https://www.err.ee/